29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Diood on mittelineaarne element, mille takistus sõltub temale rakendatud pinge polaarsusest ja suurusest. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhitavaks dioodiks? Türistor on kolme pn-siirdega pooljuhtseadis, millel on kolm elektroodi: anood, katood ja tüürelektrood. Selle pingevoolu tunnusjoon on muudetav tüürsignaali toimel, mistõttu saab türistori päripingel avada tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga. (türistorit võib nimetada juhitavaks dioodiks, kuna on võimalik ühe ja sama voolu korral saavutada erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistoris toimuvatest protsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud, mille tulemusena suureneb vool ja samas ka pinge. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Sest triger võimaldab informatsiooni salvestada, aga loogikaelement ei võimalda. Tema väljund sõltub
Kraateri täiskeevitus. Keevitamise lõpetamisel ei ole vaja kasutada lõpetusplaate. Kui traadi etteandmine lõpetada järsku siis võib traadi ots jääda sula keevismetalli sisse ja sinna kinni jääda. Vältimiseks antakse 0-1 sekundiks järelpõlemisaeg traadi ettekandmise kaudu. Lõpetusvoolu impulsi võimalus. Tavaliselt tekib keevitamise lõpetamisel traadi otsa suur metallitilk, mis raskendab edasi kaare süütamist. Vooluimpulsiga eemaldatakse metallitilk traadi otsast. Kaitsegaasi järelvool 0-15 sekundit Plasmakeevitus -Läbistaval keevitusel saab keevitada ilma õhupiluta detailide vahel kuni 8- 20mm paksust plaati. Mehhaniseeritud keevitus. 18. alumiiniumsulamite survetöötlemine: Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega
Nõrgavoolulise türistori (2 10A) ristlõige ja struktuuriskeem. Sümmeetrilised türistorid vahelduvvoolule; Diood-türistor Diak; triood-türistor Triak. 40 Sümmeetrilist türistirit saab kasutada: 1) regulaatorina; 2) lülitena. Suletav türistor GTO Saab väljalülitada tüürelektroodi kaudu. Keeruline, n n mitme- katoodiline struktuur. Sisselülitamine positiivse vooluimpulsiga; Väljalülitamine negatiivse vooluimpulsiga. Andes negatiivse vooluimpulsi teise ekvivalentse transistori baasivool langeb ja sisemine positiivne tagasiside praktiliselt kaob; - türistor läheb kinni. Väljalülitamistegur KVL = Ia/Itü- Tavaliselt KVL = 3-5. 41 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed Valgusdioodid. Päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab
ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Eri värvi piirkonnad on väga täpsed ja sellist printerit kasutatakse fotoprinterina. Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit. Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spetsiaalse paberi vajadus ja trükitu ei säili kaua. Kasutatakse kinopiletite ja kviitungite trükkimisel. 2.2. Fotoelektriline printer 2.2.1. LED-printer 2.2.2. Laserprinter Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator. Trumlile antakse laeng, mille käigus tekkib
sõlmedesse dioodid või transistorid. kirjutati sisse kõikjale (näiteks) 1-d.Nullid tuleb sisse pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga programmeerida liigsed dioodid või transistorid kõrvaldada. Kõrvaldamine tähendab dioodi läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab ühenduse läbipõletamist. Vooluimpulsiga mittevajalikud dioodid lülitatakse välja aurustatakse voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, juhtmelõik. Seda tehakse programmaatori abil. mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans 5. suur impedants. Teada, et dig.elektroonika seadmel võib olla kaks olekut 1 ja 0. Kolmandaks
läbi massi. Türistori avamisel, kui ta muutub juhiks, kondensaator läbi primaarmähise tühjeneb massi, kusjuures vooluimpulsi tagajärjel indutseeritakse primaarmähises ja selle pooli südamikus magnetvoog, mille kadumine (kustumine) indutseerib omakorda sekundaarmähises 8…16…20 kV pingega voolu, mis on võimeline sädeme tekitamiseks süüteküünla elektroodide vahel. Türistori avanemine ehk sädeme tekke moment süüteküünlas määratakse juhtmähise vooluimpulsiga ja kindla voolutugevusega. Türistori iseärasuseks on et ta muutub juhtmeks (avaneb) üksnes siis, kui temasse juhtida teatud tugevusega vool. Selline vool tekib juhtmähises hetkel, kui mähise südamikust möödub hooratta püsimagnet. Niiviisi talitlevad juhtmähis ja türistor katkestina, ilma, et neil oleks liikuvaid detaile ning seega nad ei kulu mehaaniliselt. Elektronsüüte eripära: a) kõrge töökindlus, niiskuse ja mustuse suhtes töökindlad.