(mõõdetakse mitu korda, et viga teada saada). 5) Elektromagnetiline kiirusmõõtur sobib kiiruse mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Jagunevad hüdromeetrilisteks ja hüdraulilisteks meetoditeks (mõõteülevoolude ja rennide abil). 1) Vooluhulga määramine mahumeetodil (ka kaalumeetodil) / tuntud mahuga mõõdetakse just väiksemaid vooluhulki. Vool juhitakse mõõteanumasse ning stopperiga mõõdetakse anuma täitumisaeg T. Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu.
väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs maa külmumisastme põhjal
vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks jms) on vaja osata arvutada äravoolu iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil. Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja min.äravool.
Seevastu väikse pindalaga aeglase veevahetuse ja sügavates järvedes on eriline tähtsus erinevate veekihtide aine bilansil, nagu ka sette ja vee piirpinnal toimuvatel protsessidel (denitrifikatsioon, P taaslahustumine vette ja selle settimine). Sissevoolud: Hüdroloogilist koormust peamistest sissevooludest mõõdetakse paiksetest punktidest. Vaatlusi peab tegema pidevalt, et tabada sissevoolude kõrghetki. Väiksematest sissevooludest ja pindmisest äravoolust pole enamasti võimalik vooluhulki mõõta ja neid tuleks hinnata peamiste sissevoolude mõõtmiste alusel. Peale aurumise on teiste veebilansi näitajate leidmine suhteliselt lihtne (va. juhud, mil on tarvis arvutada näiteks allikate osakaalu). Meie laiuskraadil on aurumine ja sademed enamasti väga lähedaste väärtustega ja seega võib sageli arvutustest välja jätta. Mida suurem on veebilansi koostamise eesmärk, seda olulisem on aga arvestada ka
suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. 12)Kus kohalt saadakse algandmeid kraavide ja jõgede veekoguste määramiseks? Usaldusväärsed on ainult pika rea (üle 30 aasta kestnud pidevad igapäevased vaatlused) andmed. Neid töödeldakse allpool kirjeldatud metoodikate alusel saamaks projekteerimiseks vajalikke algandmeid, veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema
Pindmine äravool drenaazkuivendusel puudub praktiliselt üldse. Suvine kõrgvee äravoolu vähenemine toimub vaid esimestel järelkuivendus aastatel. Veekogude kaitse reostuse eest: Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui loodusjõudude toimel või ka inimtegevuse tagajärel tekitab vesi ohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale (nt üleujutuste korral) vajab inimene kaitset vee eest. Just selleks on vaja teada maksimaalseid vooluhulki näiteks reostuskoormuse arvutamiseks. Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade kaitset reostamise eest: Kuna valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette,
piiril. Veehoidla rajati 1950. aastatel seoses hüdroelektrijaama ehitamisega. Veehoidla kaldad on madalad, kaldajoon sopiline. ((Foto: Narva kosk Kreenholmis on veerohke üksikutel päevadel aastas. Valdavalt juhitakse jõgi Jaanilinna poole, Venemaal, paiknevasse elektrijaama.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti vesikonnad ja veelahkmealad. 2. Nimeta tekstis nimetatud jõed, nende lähe ja suue. 3. Analüüsi tekstis toodud tabeli järgi Eesti jõgede pikkusi, valglate suurusi ning vooluhulki. Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused? 4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed? 5. Nimeta kaks Eesti kõige järvederohkemat piirkonda. Põhjenda nende järvederohkust. 6. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit? Too näiteid oma kodukohast. --- 86 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ((Foto: Kooguga Salvkaev Hanikatsi laiul Hiiumaa laidude maastikukaitsealal.))
annaabi.ee 
