Vali üks: a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka d. sulakeevituse protsesside hulka Küsimus 40 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Külmkeevitust kasutatakse (kõige õigem variant) Vali üks: a. kesksüsinikteraste ja kõigi Al ja Cu sulamite juures b. ainult silumiini, pronksi ja konstruktsiooniteraste juures c. ainult kõrge voolavuspiiriga metallide juures d. ainult kõrge plastsusega metallide juures
konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja omadustega terased (roostevabad jt). Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 2,0%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) Masinaehituterased Masinaehitusterased sisaldavad süsinikku 0,2...0,7% nad on kõrge voolavuspiiriga, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Tööristaterased Tööriistaterased moodustavad teraste suure gruppi mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemisel ja võime nied omadusi kuumutamisel säilitada (külmstantsiterasedja kuumstsntsiterased) Eriterased Roostevabad terased kuumuskindlad terased kulumiskeindlad terased Teraste tähistus Teraste eorutähistussüsteem
M=3143 N * 0,026 m= 82 Nm Arvutan telje tugevuse paindele , selleks kasutan tugevustingimuse valemit paindele [8, lk 16] [8, lk 17 ] Kus: - Suurim normaalpinge ristlõikes M- ristlõike paindemomend, 82 Nm W- ristlõike telgtugevus moment - materjali voolavuspiir 335 MPa [S]- nõutav varutegur (vähemalt 1,5) D- võlli diameeter, 0,017 m Painde pinge tuleb 170Mpa, see on sobiv ,sest 17mm telje diameetri puhul ning 335 Mpa voolavuspiiriga materjali kasutades on telje varutegur [S] paindepingele kahe kordne ja tugevustingimus on täidetud. Kronsteini tugevusarvutused Kronsteini tugevusarvutus paindele Kronsteini külgmiste seinte painde arvutamisel kasutan valemit ühtlase ristkülik-tala painde arvutamiseks võttes sealjuures tala ristlõike pindalaks kronsteini seinte minimaalse ristlõike. Minimaalne ristlõige kronsteinil asub Plokiratta tsentris. (vt. Lisa 1.) Sele 8. On
Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.5.1. Joonpinguse väsimusvarutegur normaalpingele 15.5.1.1. Graafiline lahendus 1. Konstrueeritakse detaili piirpingediagramm, asendades materjali sümmeetrilise tsükli väsimuspiir -1 detaili sümmetrilise tsükli väsimuspiiriga -(D1 ) ja materjali voolavus- piiri Y detaili pingekontsentraatorit arvestava voolavuspiiriga Y(D ) (Joon. 15.16): 2. Piirpingediagrammile kantakse tegelikku pingetsüklit iseloomustav punkt A(m;a); Terasdetaili piirpingediagramm Tsükli amplituudpinge a, [Pa] -1 (D)
moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide
Nitriiditavad ja nitrotsementiiditavad legeerterased on keskmise (0,3...0,4%) või madala süsinikusisaldusega (0,1...0,2%) legeerivate elementidena kroomi, alumiiniumi, molübdeeni ja vanaadiumi sisaldavad terased. Nende teraste termotöötlus seisneb karastamises (Tkar = 840...980°C) vees või õlis järgneva kõrgnoolutamisega (570...700°C) ning nitriitimises (490...520°C). kaks viimast operatsiooni võivad olla ka ühitatud. Nitriitimise tulemusena saadakse suure tugevuse- ja voolavuspiiriga ning pinnakõvadusega (800...950 HV) terased. Malmide liigitus Koostiselt erineb malm terasest suurema süsiniku sisalduse poolest (üle 2,14% C). Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (erandiks on valgemalmid). Malmil on võrdlemisi head valuomadused (vähene kahanemine, hea vedelvoolavus), mistõttu sobib valandite valmistamiseks (70...80% valanditest). Suurest
Seega on suure energiaga abrasiivosakestega kulutamisel ôige kasutada kermiseid, mille kôvadus on suurem kui abrasiivi kôvadus. Kermiste kôvadust, nagu tagapool näidatud, saab reguleerida karbiidi ja sideaine vahekorraga ning karbiiditerade suurusega. Valikulise kulumise puhul on olulise tähtsusega sideaine kui nôrgima lüli kôvadus vôi voolavuspiir. Need on omavahel tihedas korrelatsioonis. Seepärast môned autorid seovad erosiooni kiirust kôvadusega, teised aga voolavuspiiriga. Ühtlast peeneteralist struktuuri on vôimalik saada 2 erineval viisil: - tehnoloogiliste reziimide (eriti paagutusreziimide) ôige valikuga, - karbiiditera kasvu takistavate lisandite sisseviimine. Paagutamise teel valmistatud TiC-NiMo kôvasulamid on suhteliselt peeneteralise (1-2 µm) struktuuriga ja reeglina kôvemad kui kvartsliiv. Seepärast on valdav valikuline ero- sioon (vähese sideainega sulameis) vôi karbiidse karkassi ja faasidevahelise piiri
Kuna Poissoni teguri määramine katseliselt tekitab raskusi, leitakse külgsurvetegur tavaliselt mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud Jaky (1948) valem K0 = 1 sin . Savipinnaste kohta soovitab Massarsch (1979) valemit (10.2) kus Ip on plastsusarv. K0 = 0,44 + 0,42 Ip . ( 10.2) Larsson (1977) seob külgsurveteguri voolavuspiiriga K0 = 0,15 + 0,7wL . ( 10.3) Ületihenenud savipinnastel võib külgsurveteguri leida seosest K0 = K0n R c , ( 10.4) kus K0n on normaalselt tihenenud pinnase külgsurvetegur ja Rc ületihenemistegur.
annaabi.ee 
