võetud tsemendi hulk Seejärel koostatakse segu Betoonisegu segamise aeg: masinatega segamisel saavutatakse segu homogeensus 1.5 min, segamisaja pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass.Eemaldatakse segamise,paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni-ja ilmastikukindlamaks. Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolavateks. OMADUSED Survetugevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav. Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevus 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel Plastsuse all mõeldakse betoonisegu omadust, mida iseloomustavad tsemendi, vee ja täitematerjalide suhe. Kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva. MÖRDID Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne.
Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist
pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti. *Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass. Eemaldatakse segamise, paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. *Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni ja ilmastikukindlamaks. Betoonisegu omadused 1. Töödeldavuse või paigaldatavus, veehoidvus. Betoonisegud jagunevad jäikadeks, plastseteks ja voolavateks. Töödeldavust määratakse koonuse vajumisega. 2. Veehoidvus on näitaja, mis iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldumisega värske segu peale. 3. Tihedus on näitaja, mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid. 4. Survetugevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav. Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevus 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel. 5
Plastide koostis. Plast(mass) on materjal, mis koosneb polümeerist (põhiaine) ja erinevatest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, pigmendid, värvained, lahustid jne). Termoplastsed polümeerid on lineaarsete molekulidega (Polüetüleen PE, polüpropüleen PP, polüvinüülkloriid PVC, teflon, nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatted peavad sarnaselt liimidega hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad. Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel.
sfaleriidina(kuubiline). Polütüpism on polümorfismi erijuhtum, mil üks ja sama aine kristalliseerub mitmes erinevas kihilises struktuurimodifikatsioonis, kus kihid erinevad üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid). Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained, pigmendid jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutades kergesti voolavateks. Kõrgelastses olekus deformatsioon võib olla mitu sada %. Esineb mitte kõikidel polümeeridel. Ülalpool mingit kindlat temperatuuri muutub polümeer voolavaks. Kuid veelgi enam kuumutades hakkab polümeer lagunema. Reoloogia sõltub polümerisatsiooniastmest, polümeeride koostisest (kopolümeerid) ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis
Olenevalt sellest, kui palju on saadud materjalis purustatud kive, nimetatakse kruusa: kruusakillustikuks (purustatud teri ≥ 70%), kruusaseguks (purustatud teri alla 70%), kruusliivaks (üle 4 mm jämedusega teri 20...50%). Savipinnased. Need jagunevad: saviliivadeks, liivsavideks, savideks. 66 Savid jagunevad kõvadeks, plastseteks ja voolavateks. Kõva savi on vähese veesisaldusega, ta ei ole rullitav. Külmakerkelisuse järgi jaotatakse pinnased: mittekülmakerkeline pinnas – kruusad, jämeliivad; vähekülmakerkeline pinnas – keskmine ja peenike liiv; külmakerkeline pinnas – saviliiv; tugevalt kerkeline pinnas – liivsavi; erakordselt kerkeline pinnas – savi. Väga nõrgad pinnased liigitatakse: muda – saviliivamuda, liivsavimuda või savimuda;
annaabi.ee 
