maades või seal, kus leviku eest hoolitses valitseja. Barokki tunnusjooned on eriskummalisus ja veidrus. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmeksisust ja kontrastsust. Sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides
Ta oli vendadest andekam nii helilooja kui dirigendina. Johann Strauss noorema esimesed valsid meenutasid tema isa tippaja loomingut, ent peatselt jäi vana viini valsi vorm juuniorile kitsaks. Ta üritas luua uut tüüpi valsimeloodiaid. Siin avaldus tema anne eriti ilmekalt. Helilooja meelest mõjus meloodia lühike tantsuline ülesehitus tema fantaasialennule ahistavalt. Ta püüdis teha nii, et muusikaline teema ei rulluks kohe pärast tekkimist uuesti kooku, vaid areneks laialt voogavaks meloodiaks. Strauss söandas teha julge sammu: ta suutis tolle aja traditsioonilist tantsuvormi, kahekordistades taktimõõtu. Seal , kus varem oli 8 ja 16 takti , asendas ta need vastavalt 16 ja 32-ga. Meloodiline mõte tundis end vabalt, sel oli piisavlt ruumi. Kord sündinud, arenes see loogiliselt edasi, elas täisverelist elu ja lõppes loomulikult, loovutades koha järgmisele. Nii muutus viini valss, säilitades oma väljakujunenud tantsulise vormi, iseseisvaks
varustas vaid värske materjaliga, arenes Owen Jonesi, John Seddingu ja paljude teiste teooriates. Christopher Dresser lõi oma raamatus "Modern Ornamentation" (1886) juugendliikumise ornamentaalse esteetika geomeetrilise ja psühholoogilise aluse. Juugendi disainerid kasutasid joone poolt esilekutsutud jõudu ja sümboolseid väärtusi andmaks edasi rütmilist energiat ja orgaanilist kasvu. Joon muutus delikaatseks või agressiivseks, voogavaks, kurviliseks, lainetavaks, virvendavaks, dünaamiliseks. "Joon on jõud, mis on aktiivne nagu kõik elementaarsed jõud", kirjutas Henry van de Velde. August Endell (1871 1925) märkas uue stiili abstraktset tähendust : "Me seisame täiesti uue kunsti künnisel, kunsti, mille vormid ei tähenda ega esinda midagi, ei meenuta midagi, ometigi võib see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised".
ruumi. Portreeritavaid on ta alati näinud mite staatilises vaid liikuvad ja väga ilmekas ning efektses poosis. Barokkstiili päevil levis laialt monumentide püstitamine. Paljud valitsejad püüdsid juba oma eluajal lasta ennast pronksi valada või kivisse raiuda. Euroopa linnades näeb sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Lähemas ümbruse on näha ka lippe, kahureid, mõõku pärgi ja muud selleasrnaseid esemeid. Kogu kivi või pronksi mass mliitus ühtseks voogavaks tervikuks. · Pilet 6 1. Vanarooma arhitektuur Arhitektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid muutusid valitsevaks: kaared, võlvid ja kuplid. Kaart kasutati seintes olevate avade uste ja akende katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada üksteise taha ehitatud kaarte rida, tulemuseks on silinder võlv millega saab katta nelinurkset ruumi
annaabi.ee 
