-Dokumenteeri 20.4.11 Potentsiaalne Tromboosi ei -Suurenda patsiendi kehalist 22.04.11 troboosi oht, mis on teki aktiivsust järk.järgult vastavalt Tromboosi ei tingitud füüsilise patsiendi võimetele tekinud aktivsuse langusest -Jälgi et aktiivne peroiood (voodireziimist) vahelduks puhkusega -Jälgi patsiendi hingamissagedust Mannusta verdvedeldavaid ravimeid vastavalt arsti korraldusele 20.4.11 Potentsiaalne haava Infektsiooni ei -Järgi A- ja antiseptika reegleid 22.04.11
olema võimalikult lühike, et vältida trombooside teket jalgades. Patsiente on kõige kasulikum põetada lamamise asemel istuvas asendis. Söögikogused peaksid olema väikesed ning sisaldama vähe soola. Ägeda perioodi möödudes juhendatakse patsienti võimlema. Hingamist kergendav kõrge peaalus; abi isikliku hügieeni pidamisel; perioodiline hapniku andmine; mage toit; vettväljutavad ravimid; joogi ja uriinikoguse jälgimine Voodireziimist tekkivate komplikatsioonide jälgimine. Episoodiline valu südame piirkonnas, mis on tingitud südame puudulikust verevarustusest. Õendustegevus: nitroglütseriin; rahustamine ja hirmu vähendamine, ärevushoo ennetamine, väga tähtis liikumine ja õige toitumine. Patsiendi abistamine. Millised võivad olla südameinfarkti komplikatsioonid?Surm, südamepuudulikkus, rütmihäired, vatsakeste virvendus
avaldub pidevas abi vajadusest igapäevatoimingutes. Enesevigastamise oht, tingitud parema kehapoole halvatusest ja tasakaaluhäiretest. Häirunud sõnaline suhtlemine, tingitud peaaju infarkti järgsest apraksiast. Häirunud toitumine, tingitud neelamishäirest ja tahtest süüa. Naha terviklikkuse häirumine, tingitud mähkmepiirkonna haudumusest ja põsel asuvast esimese astme lamatisest. Liikumisdefitsiit, tingitud parema kehapoole halvatusest ja voodireziimist. Meeleolu langus, tingitud eneseväljenduse puudumisest, hospitaliseerimisest, haigustest ja liikumispiiratusest. Potentsiaalne suuõõne muutuste tekke oht, tingitud söömiskäitumise ebaadekvaatsetest muutustest (suukuivus, halb hingeõhk, kaaries). Häirunud taju, tingitud väsimustundest, mille tunnusteks on keskendumisraskused, tähelepanuhäired, raskused otsuste tegemisel ja teistega suhtlemisel.
operatsioonipiirkonna ettevalmistust, püsikateetri asetamisest jne. Preoperatiivses perioodis alustatakse ka haige postoperatiivsete probleemide ennetamist ning haige saab teavet postoperatiivse perioodi kulust, intensiivravi vajadusest, valuvaigistamisest, köhimistehnikatest, lihtsamatest harjutustest, haava hooldusest ning dreenide asetusest, dieedi piirangutest ning totaalse parenteraalse toitmise vajadusest, voodireziimist jne. 2.1. Preoperatiivsed uuringud. Olenevalt operatiivsest vahelesegamisest ning haige üldseisundist võib haige vajada väga erinsevaid uuringuid. Kõik uuringud on näidustatud diagnoosi täpsustamiseks ja patsiendi füsioloogilise seisundi hindamiseks. Enne operatsiooni on oluline hinnata haige elulisi näitajaid ( RR, kehatemperatuur, pulsifrekvents, hingamissagedus) ning laboratoorsetest
Valule lisanduvad naha tuimus, jala "suremine" ja mõnikord ka liigutamishäired. Valu ägeneb aevastamisel ja köhimisel ning keha liigutamisel. Voodirahu toob tavaliselt kergendust. Kui nimmevalu kestab üle 6 kuu, nimetatakse seda krooniliseks. Sellistel juhul võib tekkida psühholoogiline kurnatus, ärevuse ja depressiooni ilmingud ja suurenenud kehatundlikkus. Nimetatud sümptomid raskendavad haigusest paranemist. Ravi Tänapäeval on nimmevalu ja ishiase ravis loobutud voodireziimist, venitusravist ja fikseerivast korsetist. Ollakse seisukohal, et lamamine ei ole ravi. Ravimite eesmärgiks on leevendada valu ning vähendada nimmelihaste valu tõttu tekkinud reflektoorset pinget. Lihtsate nimmevalude puhul tuleb valuvaigistavaid preparaate tarvitada regulaarselt. Ravimite süstimine ei ole soovitav. Radikulopaatilise valu puhul kasutatakse lisaks ka teisi ravimeid, nt. antidepressante, kuna sellistel inimestel on kroonilise valu kujunemise oht
annaabi.ee 
