Vabavonkumiseks nimetatakse sisejoudude mojul toimuvat vonkumist. Vabavonkumise sagedust nimetatakse vonkesusteemi omavonkesageduseks Sundvonkumiseks nimetatakse vonkumist, mis toimub perioodiliselt mojuva valisjou toi mel. Sundvonkumist iseloomustab sundiva jou sagedus. Kui sundiva jou sagedus langeb kokku susteemi omavonkesagedusega, tekib resonants: vonkeamplituud kasvab jarsult. Mehaaniline laine on vonkumiste levimine elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid vonguvad oma tasakaaluasendi umber. Laine kannab edasi energiat. Ristlaine korral vonguvad osakesed risti laine levimissuunaga. Ristlained saavad levida ? tahketes kehades; ? kahe keskkonna lahutuspiiril. Pikilaine korral vonguvad osakesed piki laine levimissuunda. Pikilained saava levida ? tahketes kehades; ? vedelikes; ? gaasides. Interferents on lainete liitumine
tagajargi Sooja pinnavee tungimine kaugemale lounasse Peruu laanerannikul ebaregulaarselt joulude ajal 3-8 aasta tagant. Selle tulemusena kaovad kalad veest. Linnud surevad nalga. Louna-Ameerika laanerannikul tugevad sajud, rohkem sajab ka Pohja-Ameerikas Pouane Austraalias, Louna-Aafrikas, Indias Moju ilmastiku koikumistele Euroopas on tuhine · Iseloomustada nahtust ENSO ning sellega kaasnevaid nahtusi el nino ja lounaostsillatsioon on uhe ja sama vonkumiste susteemi erinevad avaldumisvormid. Kui Peruus niiske ohk laskub andide nolvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab poud. La Niña on nahtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest kulmemaks. Louna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. · Kliima ja selle klassifitseerimise alused Kliima maalahedase atmosfaari iseloomulik seisund (pikaajaline
Iga selle piirkonna poolusest +/-2 /T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z-tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab PS kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z-pooluste. Mis omavad väikest faasinurka , ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires
rajadeks. Iga selle piirkonna poolusest +/-2 Π /T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z-tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab PS kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s- tasandi poolustele vastavad komplekssed tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z- pooluste. Mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°))
Iga selle piirkonna poolusest +/-2 Π/T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z- tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab pidevajasüsteemi kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamperioodi tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka ühes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp määrata. Järelikult on z-poolustel mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile
annaabi.ee 
