paljas eluea pikkus 15-20 aastat Koaalad tarbib toiduks vaid 20 eukalüptiliigi lehti, kusjuures neid on kokku 300 koaalad põevad ka haigusi, nendest tavalisemad on tsüstiit, sinusiit ja konjuktiviit koaala kukkur avaneb tahapoole koaalade suur hävitamine viis selle liigi väljasuremisohtu koaala ei joo midagi koaala lõhnab muskuse ja eukalüpti järele Vombatid Vombatid esineb kolme liiki vombateid neil on väga aeglane ainevahetus seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks
Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid. Vombatid kasvavad 70-115 sendimeetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 39 kilo. Vombatite saba pikkuseks võib olla 2,5 sendimeetrit. Sugulus Vomvatid kuuluvad vombatlaste sugukonda. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib kolme liiki vombateid üks neist on näiteks Tasmaania vombat, Vombatite sarnased on ka väikesed karu pojad, austraalia lõuna osas pesitsev Lasiorhinus
2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
madalt arenenud. Nende pojad sünnivad väga väikeste ja abitutena ning arenevad edasi emaslooma kukrus.Näiteks kahemeetrise hiidkänguru poeg on sündides ainult kreeka pähkli suurune.Kukkurloomad elavad Austraalias, Uus- Guineas ja nende lähedastel saartel ning Ameerikas. Tuntumad kukkurloomad Kukkurloomi on kokku üle 270 liigi. Muidugi meile kõige tuntum kukkurloom on känguru, kuid kukkurloomade alla kuuluvad ka näiteks meile tuntud koaalad,opossumid ja vombatid Pilte kukkurloomadest Kängurud Vombat Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune
Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega nende pesi ning limpsib sealt oma pika kleepuva keele abil putukaid. Uruelanikud arupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Kukruga kiskjad Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid
keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Vanad loomad söövad ainult mõnd liiki eukalüpti lehti, mis muudavad nad uimaseks ja aeglaseks. Seepärast on koaalasid ka loomaaedades väga raske pidada. Küttimise ja elupaikade ahenemise tõttu kahaneb koaalade arvukus kiiresti, ta on võetud piirkondliku kaitse alla. Vombat Karupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni 30m pikkusi urgusid, kus nad päeva ajal end varjavad. Suvel on urus jahe, talvel aga soojem kui väljas. Mõned rottkängurud elavad urgudes seltsingutena. Enamik lihatoidulisi kukkurloomi kuulub kukkurkärplaste sugukonda, kes asustab Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid
annaabi.ee 
