samuti tunneb samba ära paksema keskosa poolest. Ta sai oma nime dooria hõimudelt. Dooria stiili täiuslikum teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel. Joonia stiil sai alguse Väike-Aasias Joonia maakonnas. Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad. Joonia sambad saavad alguse baasilt ning kapiteeli üks osa ehk ehhiin on kaunistatud erinevate motiividega. Kapiteeli teine osa ehk Abakus koonseb teokarpi meenutavast voluudist. Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis. Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku
mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli tähtis ehitisest saadav maaliline üldmulje. Korintose stiil on kõige hilisem ning rakendati esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja sihvakam. Korintose samba karikakujuline kapiteel moodustub lopsakatest
Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on kolmekorruselised, enamasti viiludega tänava poole pööratud telliskivimajad, mille viilude paraboolid on kaugeks meenutuseks uhkeldavast baroki voluudist. Peeter I hakkas uut linna ehitama 1703.aastal inimtühja sohu, kuhu ta kõigepealt laskis teha Peeter-Pauli muldkindluse. Linna hoogne ehitamine algas peale 1709.aastal, siis anti kõikidele ametkondadele käsk kolida Sankt Peterburgi. Aastal 1712 kuulutati linn Venemaa uueks pealinnaks. Valminud oli ka esimene linnaplaan, milles põhirõhk asetus Vassili saarele ja mis Amsterdami eeskujul oli kavandatud kanalilinnana. Uueks keskpunktiks valiti noore pealinna üks tähtsamaid ehitisi
13. Mis on kapiteel, kus asus, kirjelda (joonista ) erinevate 5. Mille poolest Peloponnesose poolsaare lossid erinesid Kreeta stiilide kapiteelid. Kapiteel on samba ,,pea", asus samba saare paleedest? Millest see oli tingitud? Kreeka paleedel ülemises otsas. Dooria stiilis kapiteel koosneb abakusest ja polnud kaitserajatisi ( müüre jne. ) Peloponnesose ehhiinist, joonia stiilis abakusest ja voluudist, korintose poolsaarel oli üsna palju sõdu, seega oli vaja losse kaitsta stiilis abakusest ja akantuselehedega. kuidagi. Seal olid kindlustatud lossid ning linnamüürid. 14. Nimeta Ateena Akropolise tähtsamad ehitised (4tk). Mis 6. Mida tead egeuse skulptuurist? Pisiplastika, kuulsaim reljeef stiilis nad on? Parthenoni tempel dooria stiilis, Athena jne. Naise kujud(jumalannad), mis hoiavad madusid käes
). Ajaliselt järgmisena tekkinud joonia stiil pärineb Väike-Aasiast. Dooria stiiliga võrreldes on sellel olulisi erinevusi, eelkõige iseloomustab teda suurem kergus. Joonia stiilis templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam (kõrguse ja läbimõõdu suhe kuni 1:10) ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Tüvese kannelüürid on tihedamalt, neid eraldavad üksteisest pindribad. Kapiteel moodustub rullispadjandist e. voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt, helmisnöör või palmettvööt. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Joonia stiili puhul oli tähtis ehitisest saadav maaliline üldmulje. Korintose stiil on kõige hilisem, ta võeti kasutusele 5.saj. eKr. Ning rakendati esialgu ainult interjöörides. Väliselt sarnaneb ta joonia sambaga, on sellest aga veelgi saledam ja
annaabi.ee 
