Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E’arv= φ(+)mõõdet- φ(-)mõõdet E’’= φ(+)teor- φ(-)teor V V V
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,695 0,708 0,753 0,1m 0,05m
21,429 21,454 21,479 Testriga mõõdetud taksituste 21,429 artitmeetiline keskmine 21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur
emj. Võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga kasutades Ohmi seadust ( ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS Vooluallika klemmipinge on pinge välitakistusel. Kui vooluring koosneb ainult vooluallikast ja voltmeetrist, siis välistakistuseks on voltmeetri takistus (see on reeglina väga suur) + V Eristatakse vooluallika töö kahte piirolukorda: tühijooksul ja lühist. Tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Välistakistuseks R on vooluallika klemmide vahele jääva kuiva õhu takistus. Seega, . Tühijooksul mõõdetakse vooluallika emj. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile, ehk . Lühis:
ferromagnetilisest materjalist liikuvale südamikule. Mehhanismi liikuv südamik püüab võtta asendit, 3 mille puhul magnetvoog on maksimaalne. Pooli läbiva voolu suuna muutumisel jääb pöördemomendi suund endiseks. Elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvsuuruse efektiivväärtust. 24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Mõõteriista mõõtepiirkond on tähtis valida nii, et osuti näit oleks skaala tagumises osas, sest siis ei ole mõõtmisviga nii suur. Kui mõõtetulemus on suur, siis mõõteviga moodustab sellest palju väiksema osa võrreldes sellega kui mõõtetulemus oleks väike, st. skaala esimeses otsas. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi?
pinget mõõta. Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist
magnetvälja energia muutumine määrab mõjuva pöördemomendi väärtuse. Mõõtetulemuseks tuleb I = 2k / L = CI. Seega CI const. Skaala algusosa on kokku surutud. Elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvsuuruse efektiivväärtust. Nõrga magnetvälja tõttu ei saa ta mõõta väikeseid voole ja mõõteriist on tundlik välistele magnetväljadele. 24. Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist? Ampermeeter mõõdab voolu, voltmeeter pinget. 25. Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas? Kuna siis on näitu parem lugeda. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid
võimalikult suur, ideaalis lõpmatu. Kaasaegsete multimeetrite sisetakistus voltmeetri reziimis on tüüpiliselt 10M . Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid. Eeltakisti võib olla monteeritud ka voltmeetri sisse ning sel juhul on seadmel mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada seadmega jadamisi. Eeltakisti korral tuleb skaalajaotise määramisel lähtuda pingest, millele on arvestatud eeltakisti. Pingetrafo (inglise keeles voltage transformer, vene keeles ) on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel Sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega ja mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk on nullilähedane. ( , .) 25
konstantne. Reaalsel vooluallikal on väljundnäivtakistus küll tunduvalt suurem koormusahela sisendnäivtakistusest zv > zs , kuid ei ole lõpmata suur. < > 9. Takistusliku primaarmuunduri neljajuhtmeline ühendusskeem 10. Mõõtesilla ühendusskeemid Mõõtmiste käigus esineb küllaltki tihti olukordi, kus näiteks tensoanduritest moodustatud Wheatstone'i mõõtesild paikneb mõõteseadmest (voltmeetrist) eemal. Sellisel juhul on üheks silla väljundpinget mõjutavaks teguriks toitepinge temperatuuristabiilsus [8], mille tagamiseks kasutatakse sageli toitepinge mõõtmist silla läheduses. Pikkade juhtmete takistus võib seejuures samuti mõjuda ebasoodsalt silla toitepingele. Probleemi lahendamiseks kasutatakse kuuejuhtmelist silla ühendusskeemi (joonis 8 2
selgelt samaks. 47. Mõõteahel Mõõteahel on mõõtevahendi (mõõteriista, -seadme, -süsteemi või muu mõõtevahendi) elementide jada, millest moodustub mõõtresignaali kulgemistee sisendist väljundisse. Mõõteahel on edastusliini tähtsaim lüli. Kaugedastuse korral nimetatakse edastusliine ülekandeliinideks. Siin võib näitena tuua elektroakustilise mõõteahela, mis koosneb mikrofonist, atenuaatorist, filtrist, võimendist ja voltmeetrist. 48. Mõõt Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust
annaabi.ee 
