. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. 7. Miks peab ampermeetri takistus olema väike? Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. 8. Miks peab voltmeetri takistus olema suur? Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 9
Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8. Mida tähendab lause: ,,Vase eritakistus on 1,7 10 -8 m" (3p) Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus
Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri osuti peab jõudma skaala viimase kriipsuni siis, kui voolutugevus võrdub mõõtepiirkonna lõppväärtusega. 6. Mida teeb voltmeeter jne Voltmeeter ühendatakse vooluringi paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetavat pinget. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Samas peab voltmeetri takistus olema just selline, et mõõtepiirkonna lõppväärtusega võrdne pinge tekitaks galvanomeetris suurima veel mõõdetava voolu ja viiks osuti skaala lõppu. 7. Mida teeb oommeeter jne Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat
nimetatakse antud aine eritakistuseks. Eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on oom korda meeter ehk oom-meeter. Elektrilistest mõõteriistadest voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetava pinget. Niisiis peab voltmeetri takistus olema võimalikult suur. Järgmine mõõteriist on ampermeeter, mis ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus,
Generaatoris muutsime pinget nii kaua kuni kõlar (8 ohm) hakkas häält tegema.Tulemus on õige siis kui voltmeeter näitab 0,5 V .Tundlikkuse generaatoril saime 26uV. Teisel mõõtmisel muutsime sageduse kõrgemaks 18267,3kHz peale saime generaatori poolt tundlikkuse 14uV. Kolmandal mõõtmisel tõstsime 19320,6 kHz raadiovastuvõtja sageduse ja tundlikkuse 15,8uV. Järeldus Nihutasime saatja sagedust VV –ja taktis, kuni kõlarist tuli kõrge heli ja saime voltmeetrile näiduks 0,5 V. Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 2 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Selektiivsuse mõõtmine peegelsageduse suhtes
Re - eeltakisti takistus Rv - voltmeetri sisetakistus Ue - eeltakistil tekkiv pingelang Uv - voltmeetril tekkiv pingelang Toitepinge U on kõrgem voltmeetri mõõtepiirkonnast Un. Ühendades voltmeetriga jadamisi eeltakisti, tekib viimasel pingelang Ue=Iv·Re, mille tagajärjel voltmeetrile mõjuv osapinge jääb lubatavatesse piiridesse. Sobiva takistusega eeltakisti leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: , kus p' - tegur, mis näitab, mitu korda on mõõdetav pinge suurem voltmeetril olevast pingest. Samuti nagu sunteerimistegur näitab ka see, mitu korda on vaja laiendada voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse.
Millest sõltub jadamisi ühendamisel iga tarbija töö? 9. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolu- tarbijate tööd? 10.Kirjutada ühesuguste takistuste arvutamise valem. 11.Millal kasutatakse eeltakistit? Kirjutada eeltakisti arvutamise valem. 12.Kuidas leida eeltakisti võimsus? Milline peab olema eeltakisti lubatav vool ja tarbija nimivool? 13.Eeltakisti voltmeetrile arvutamise valem. Mida tähendavad valemis tähed? 14.Sundi arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 15.Takistite rööpühendus. 1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad paralleelselt (rõõbiti). 2. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem. 3. Teha rööpühenduse skeem. Selgitada, milline on rööpühenduse korral kogutakistus. Kirjutada valem. 4
annaabi.ee 
