plebeisid. Nõutud vanus oli 46 aastat, hiljem langes 30ni. Senaatorid võivad kanda laia punase vööga tuunikat, punase äärisega valget toogat, kuldsõrmust ja spets jalanõusid.enamasti pärinevad senaatorid kõige vanematest ja rikkamatest perekondadest, sest neil on keelatud tegeleda kaubanduslike aladega. Istungid toimuvad kuurias, kuid vüib pidada ka pühistetud paikades, nt templis. Need on publikule keelatud.senati arvamus on kohustuseks: senatus consultus. Senati volitusteks on kontrollida magistraatide tegevust, hääletada sõjavögede värbamise, valvata rooma rahva hüvede üle ja jälgib et säiliks usukultus ning juhib välispoliitikat. Keisririigi ajal- senatorite arv 600 juures, ametisse nim imperaator, kes valib nad endiste magistraatide hulgast. Keiser samut ijuhatab istungeid ja koosolekuid. nyydsest senat valib magistrate(keiser esitab kandidaadid), valib keisrit, senatus consultusel seaduse jüud, otsustamisõigus õigusalastes valdkondades.
riigihalduse ja KOV kordineeritud suhtekorraldus. Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. Ühes sellega taanduvad KOV-de ja riigi keskhalduse subordinatsioonisuhted, mis asendavad riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks on detsentralisatsiooniprintsiip, mis näitab ühtlasi seda, missugune on ühiskonna demokratiseerituse aste. TERRITORIAALSUSE TUNNUS Sõltuvalt riikliku korralduse vormist on tegemist kas unitaarsete või föderatiivsete riikidega, mille territoorium on täidesaatva
Juhatust kuieraldi organit põhiseadus üldse ei nimeta, vaid nimetab ainult Riigikogu esimeest ja 2 aseesimeest. Juhatuse pädevuses on Riigikogu siseorganisatsioonilised küsimused, eeskätt täiskogu töönädala päevakorra projekti koostamine ja istungite juhatamine, ka Riigikogu esindamine. Enda otsuseid teeb juhatus konsensusega. Vaidluse korral saab küsimuse anda täiskogu otsustada. PS juhatuse volitusteks tähtaega ei kehtesta, kodukorra seaduse kohaselt valitakse juhatus üheks aastaks. Juhatuse valimine on uue koosseisu teine päevakorrapunkt pärast deputaatide vande andmist. Kandidaate juhatusse võib üles seada iga Rkogu liige. Tegelikkuses seatakse kandidaate üles fraktsioonide kokkuleppel ja selle arvestusega, et juhatuses oleks üks opositsiooni esindaja. Kõigepealt seatakse üles esimeeste kandidaadid, seejärel aseesimeeste. Valimistel on igal liikmel üks hääl. Vajalik on
üles loetletud volitused, mis tulenevad põhiseadusest (enumerated powers) ja mille järgi omab keskvalitsus ülimuslikku võimu sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, osariikidevaheline ning väliskaubandus, raha vermimine ja ka postiteenuse pakkumine. Osariikidele kuulub aga ülim võim valimiste läbiviimisel. Neid võimuvolitusi, mida pole sätestatud põhiseaduses ning mis ei ole otseselt delegeeritud keskvalitusele ega keelatud ka osariikidele, nimetatakse reserveeritud volitusteks (reserved powers), kuna need on vastavalt reserveeritud just osariikidele. Selliste volituste alla kuulub nt osariikide tegevus hariduse ja tervise alal ning ka abieluseaduse reguleerimisel. Lisaks on olemas nn. kokkulangevad volitused (concurrent powers), mida keskvalitsus ning osariigid saavad teostada samaaegselt. Sinna alla kuuluvad nt volitused kehtestada makse, luua ja täide viia seadusi ning laenata raha. (D. V. Edwards, 1998, pp. 78-79)
annaabi.ee 
