ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma
eelda rahvademokraatia, et töölisklass ise otse peab juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt enamuse heaks. (Demokraatia, 2004) 1.4 Kolme ideoloogia võrdlus Liberalism arvestab mitte niivõrd ühiskonna, riigi või kogu rahva hüve, vaid eelkõige indiviidi enda hüve. Sotsiaaldemokraatlik poliitika aga eeldab ressursside eraldamist ja maksumaksjate raha kulutamist mitte ainult riigiaparaadile, volikogudele ning rikkamatele ja haritumatele, vaid lisaks ka laia spektri avalike teenuste ning suure massi tavaliste ja vaesemate kodanike peale. Liberaaldemokraadid lasevad protsessidel vabamalt areneda, kuid sotsiaaldemokraatlik valitsus püüab natuke suuremate maksude kehtestamise kaudu kindlustada parema heaolu ka vähem maksujõulistele kodanikele. Kõige nõrgemad ja vaesemad sotsiaalsed rühmad võivad sellele
Kinnisvaramaks linnades ja alevites Ajutise Valitsuse 1918. aasta 28. novembri otsuse kohaselt (RT 1918,5) tuli liikumata varanduste maks Vene-aegsel tasemel ära tasuda hiljemalt 31. detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Nagu selgub kohtuministri 20. augustil 1919. Aastal antud selgitusest (RT 1919,58), oli maksu aluseks Vene Ajutise Valitsuse poolt 29. septembril 1917 kehtestatud seadus linna sissetulekute ja väljaminekute kohta käivate eeskirjade asjus, millega anti volikogudele õigus võtta liikumata varanduse maksu linnades kuni 20% varanduse puhastulust või kuni 2% väärtusest. (Aasmäe 1999:186-187) Eelnimetatud seaduse mõningaid paragrahve muudeti Vabariigi Valitsuse poolt 31. detsembril 1920 vastu võetud seadusega 29. septembri 1917 a. linnade sissetulekute ja väljaminekute seaduse muutmise ja täiendamise kohta (RT 1921, 3, 20). Selles seaduses oli hulk olulisi
hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud. Maavanema ülesanded nimetatud Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamisel on järgmised : 1) esitada Vabariigi Valitsuse ettepanek haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise kohta viivitamatult pärast selle saamist asjaomastele volikogudele; 2) esitada volikogu arvamus koos käesoleva paragrahvi lõikest 3 tuleneva dokumentatsiooni ja omapoolse seisukohaga Siseministeeriumile kümne päeva jooksul asjaomaste volikogude otsuste saamisest arvates; 3) toetada asjaomaste volikogude tegevust kokkulepete sõlmimisel ning haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. Siseministeeriumil on õigus nõuda maavanemalt täiendavaid toiminguid, selgitusi ja
annaabi.ee 
