· Liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Enamlaste edu põhjused · Punaarmee oli hästi organiseeritud · Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada · Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada · Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega) Kodusõda 1921-1922 · Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda · Sõdida tuli ka rohelistega, s.t. relvastatud rühmitustega, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu · Suured talupoegade hulgad hakkasid mässama toidujaotamise korra, tsekaa terrori ning nn. komissaride isevalitsuse vastu (Tambovis Antonov, Ukrainas Mahno). Enamlus tungib läände · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a
vabadusvõitlusse suhtuti suure sümpaatiaga, seda tõlgendati kui tsivilisatsiooni kaitsmist barbarite vastu. Kreeklaste vabadusvõitlus oli traagiline ja ohvriterohke. Iseseisvaks kuulutati Kreeka 1822.a., 1830.a. tunnustasid suurriigid Kreeka iseseisvust. 20 VENEMAA Vene impeerium oli saavutanud oma suurima ulatuse 20.sajandi alguseks. Vene tsaari võimu alla kuulusid Baltikum, Soome, Poola, Bessaraabia, Valgevene, Ukraina, Kesk-Venemaa, Volgamaad, Siber, Kaug-Ida, Taga- Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kasahstan. Venemaa koloniaalpoliitikale oli iseloomulik 3 põhimõtet: 1. unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), 2. bürokratiseerimine 3. venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladele kuni selleni, et põlisrahvail keelati rääkida ja kirjutada emakeeles). Venestamine oli kõige ulatuslikum keiser Aleksander III valitsemisajal 1880.- 1890.aastatel
Vm jäi Lääne-Eur arenenud riikidest maj mõttes kaugele maha. Vm oli põllumajanduslik riik. Talurahvas elas ja tegutses maal, linnad suhteliselt vähe arenenud. Saj vahetuse paiku Vm-l linnades vaid 5% rahvastikust, Sb-s nt 33%. Sellest tulenevalt lihtne järeldada, et Vm peamiseks maj haruks oli põllumajandus. See andis I ms eel u 51% SKT-st. Seejuures oli põllumaj koondunud peaasjalikult Vm Eur ossa, Vm nn mustmullavööndisse- Eur Vm lõunapiirkonda- Ukraina, Põhja- Kaukaasia, Volgamaad, mustmullapiirkond oli oluline teraviljatoodangu poolest, teravilja väljavedu oli Vm väljaveos läände juhtkohal, peamiseks ekspordiartikliks nisu, vähem kaer, rukis. Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond
Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [164576] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest. Suurimaks neist kujunes Stepan Razini juhitud Doni kasakate mäss, mis kasvas üle kogu Alam- ja Kesk-Volgamaad haaravaks talurahvasõjaks (167071). Ulatusliku rahvakäärimise tõi kaasa ka patriarh Nikoni läbiviidud kirikureform. Pikaajaline eraldatus teistest kreeka-katoliku (õigeusu) maadest oli Venemaa kirikukombestikku toonud mitmeid muutusi, mida nüüd kõrvaldama asuti. Kuigi uuendused puudutasid vaid jumalateenistuse vormilist külge (näiteks ristimärgi tegemine kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani
annaabi.ee 
