On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid (eesti ja soome keele erinevused, eesti keele häälikulugu, eesti kohanimed), eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks ES asutajaid ja esimene esimees. 1913 väitekiri ,,Lautgeschichtliche Untersuchung über den Vokalismus des kodaferschen Dialekts mit Berücksichtigung anderer estnischen Mundarten" ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuritud häälikud + häälikuajalugu. 1917 ,,Viron kielen äännehistorian pääpiirteet" Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). 1908 Tapa keelepäev. 6 esindajat kummastki linnast. Lähtepunktiks soome keeleteadlase E.N. Setälä keelekorraldussoovitused
keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b). Karl Pajusalu on uurinud lõunaeesti hääliku-uuendusi (Pajusalu 1999b). Helmi Neetar on jälginud tk-ühendit eesti murretes (Neetar 2002b). Murrete fonoloogia teoreetilisemaid probleeme on käsitletud TÜs valminud foneetilisi mõõtmistulemusi interpreteerivates artiklites (vt ülal), Merike Parve magistritöös ,,Võru vokalismi erijooni" (1999), Pire Terase magistritöös ,,Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast" (1998a) ning Karl Pajusalu uurimustes morfofonoloogiliste vahelduste (Pajusalu 1992b, 1995, 1996, 2000b) ja lõunaeesti hoidjakeele kohta (2001). Muutemorfoloogia kohta on lisandunud ühe murraku morfoloogiasüsteemi ülevaateid, nt Võru murde (Keem 1997) ja keskmurde kohta (Must, Uni205 vere 2002). Ühe murde verbide kõik muuttüübid esitab Ülo Toomsalu ülevaade
Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks Emakeele Seltsi asutajaid ja esimene esimees. · Keeleajaloo uurimine: vähe. Soome uurijad uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. · 1913 väitekiri ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuriti häälikuid, häälikuajalugu. Kirjakeele arendamine 20.saj esimesel poolele 3 suunda: 1) Keeleuuenduslik (Aavik, Grünthal) 2) Konservatiivne (Jõgever, Leetberg) 3) Keelekorralduslik (Veski) 1908 Tapa keelepäev: · 6 esindajat kummastki linnast · Lähtepunktiks soome keeleteadlase keelekorraldussoovitused
tehnoökoloogiline: tegevuse käivitaja, nt nälg. globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks ARMATUUR, KOOD, TEADE Üleminekul müüdilt müüdile jäävad armatuur ja kood samaks, aga teade muutub. Teated antakse edasi koodide abil, millel on oma grammatika ja leksika. Invariantne on just nende grammatika, aga mitte leksika (ja seetõttu ka mitte teade). Nüüd saab selgeks, mis on kivi ja puu vokalismi põhjuseks: heli edastajad tuleb valida nii, et nad kutsuksid samal määral esile teisi meelelisi konnotatsioone. Teatud abielemendid, mille kaudu on võimalik väljendada isomorfismi, mis on omane kõigile meeltest tingitud opositiivsetele süsteemidele. Järelikult võib kujutada tervikuna teatud ekvivalentsuste gruppi, mis ühendavad elu ja surma, taimetoitu ja kannibalide toitu, mädanevat ja mittemädanevat, pehmust ja kõvadust, vaikust ja müra.
annaabi.ee 
