2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria,
partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on
· Kvartett on neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel.Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal
tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda. Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni, orkestreerisid neid.
Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper "Ruslan ja Ludmilla") Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja "Võimsas rühmas" M. Mussorgski: "Elu tuleb kujutada ilma kassikullata" Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt" Orkestripilt "Öö lagedal mäel" ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse
,,Ruslan ja Ludmilla" Samuti kirjutas ta veel laule, romansse, sümfoonilisi teoseid, orkestri teoseid. Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal
mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada · oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja · prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, "kuuiku" esteetikast väga erineva tee.
Modest Mussorgski (1839-1881) Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvitus muusikast. Suures osas iseõppija. Majanduslik allakäik sõltus sõpradest ja vendadest. See rusus teda. Hakkas jooma ja suri ja selle tõttu varakult. Väga palju on kasutanud oma ooperites Vene ajaloo teemasid. Temas tärkas soov tuua muusikasse midagi täiesti uut tema teoste harmoonia on väga uudne, rangeid reegleid rikkuv ja üsna julge. Kasutab originaalseid meloodiaid. Tema loomingus domineerib vokaalzanr. Kõige rohkem kirjutanud soololaule. Laulude teemad sotsiaalsed. Tal on ka laulutsükleid: tuntumad ,,Päikeseta", ,,Surma laulud ja tantsud" ja ,,Laste nurk". Need pigem kurvema sisuga. ,,Päikeseta": I laul pealkirjaga ,,Nelja seina vahel". Teksti autor Golemistsev (Iolemistsev?). Kõige kaalukamad teosed on ooperid: ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina". Ise nimetas neid rahvadraamadeks, sest nendes ooperites on palju rahvastseene. Rahvas oli väga olulise tähtsusega.
annaabi.ee 
