Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud langobardidega, laiendas maavaldusi ja kaitses Rooma paavsti kiriklikku primaati Konstantinoopoli patriahi ees. Edendas tõhusalt kat. usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks. Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või vokaalidel vaimse tunnetuse väljendusena ning omas suuremat tähtsust kui sõnaline tekst. Terminit neuma kasutati ka pedagoogilste meloodiate kohta, mille abil illustreeriti erinevata kirikulaadide omadusi. Rüütel - kuninga või aadliku kaaslane sõjas. Rüütli kohustuseks oli kahekordne ustavus - ja truudusteenistus Jumala ja kiriku pühitsetud Neitsi Maarja ees. Rüütlite kombestik - käitumiviis südamedaamide vastu, mis on andnud tänapäevani
Nad defineerisid uue subzanri nimega ,,space rock", mis on väga õhuline ja isegi hüpnootiline rockmuusika. Bänd Gong järgis sama rada oma albumiga ,,Angel Egg", mida peetakse ka praegu nende üheks parimaks albumiks. Peale inglise bändi The Yardbirds`ide lahkuminekut lõi bändi vokalist Keith Relf koos oma naisega bändi Renaissance, kus nad ühendasid folkmuusika progressiivse rockiga. Bändi Renaissance populaarsus kasvas pärast seda, kui Annie Haslam asendas Jane Elfi vokaalidel ja nad debüteerisid albumiga ,,Scheherazade And Other Stories" aastal 1975. Samuti progressiivset folki tegev bänd Jethro Tull debüteeris albumiga ,,Aqualung" 1971. Seda albumit peetakse tänapäeval klassikaks. Veel üks progressiivse rockmuusika alaliik art rock- oli arenemas 1970.aastatel ja seda esindasid bändid Supertramp, Roxy Music, 10CC. Need bändid mängisid lihtsamat muusikat kui teised progerocki bändid. Art rock loodi pigem kuulamiseks ja mõtisklemiseks, mitte
ka kirjeldavate ja helimatkingulistes sõnades (kribimä ´kriimustama´ plum ´ploom´ pleijats ´pliiats´). 4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli` vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas. 5. ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld `maalt` tlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule. 6. pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda (le `huuled` mönü `müünud`) 7. lõunaeesti murretest ainsana on Tartus pikk ü diftongistunud, küll ainult 3. vältes (müimä `müüma`). 8. sisseütleva käände lõpuna on üldistunud de (ladude `lattu` pu^lde pä^de `poole peani`) 9. ne- ja us- sõnade sisseütlev on i lõpuline (minestuzi `minestusse`). 10. i- mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vormidena
Keele edasisel arenemisel lisandus järgsilpidesse vokaalivastandusi, mis vähendas prosoodilist kontrasti pearõhulise silbi ja teiste silpide vahel. Hilise läänemeresoome algkeele lõpul olid järgsilpides võimalikud juba kõik needsamad vokaalid, mis pearõhulises silbiski. Seega, kaasrõhk oli muutunud lingvistiliselt oluliseks. Eesti keeles on suur erinevus rõhuliste ja rõhutute silpide hääldamises, mis avaldub selles, et rõhututel vokaalidel on kalduvus redutseeruda ja kaduda. Eesti keele omasõnadele on iseloomulik, et rõhk on sõna esimesel silbil. Rõhk paigutub kindlasti lõppu võõrtuletusliidetega sõnades, samuti sõnades, mille viimases silbis on pikk vokaal, diftong, ülipikk vokaal või konsonant. Mida sagedasemaks ja tavalisemaks võõrsõna keeles saab, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema omasõnaga. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile.
annaabi.ee 
