aadlikud aga ennast väheusaldatavatena ning siinne provints otsustati riigiga tihedamalt liita. 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad. Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi. Mõisnike hulgas tõusis poola ja leedu feodaalide osakaal. Sajandi viimasel aastakümnel püüdsid Poola võimud majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nende määradest peeti üldiselt kinni. Mõningasele tõusuajale teig XVII sajandi
kolme kuninga ajaks. · Vene võim Liivi sõja ajal Venemaa valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki pikalt, näiteks Tartumaad aastatel 15581582. Neil aladel loodi Vene administratiivkorraldus, ametisse seati vojevoodid ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid venelaste võimu all olnud olulisimateks Eesti linnadeks Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, djakid. Lisaks otsesele Vene võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka Liivimaa kuningriik, mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood. · Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.17. sajandil Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult
Teenistuskohtade prikaas, mis lahendas puhtalt sõjalisi küsimusi, kõike, mis puudutab valitsemist, nimetab ametisse väejuhte ja tegeleb nende tasustamise probleemidega. Teenismõisate prikaas, mis tegeles maade väljajagamisega teenistuslastele. Linnuste prikaas, mis tegeles objektidega, linnuste, kindluste ehitamise, varustamisega. Tekkivad postihoovid. Postijaamasid nimetatakse jam. Jaama tänav. Oli veel ka väiksemaid prikaase. Saadikute prikaas, mis tnp oleks välisministeerium. Vojevoodidele hakkavad lisaks sõjalisele võimule tulema tsiviilvõimu ülesanded. Vojevoodid määrati ametisse üheks aastaks, kuni ta pidi kohta vahetama. Aasta hakkas pikenema, on teada mõned, kes on päris pikalt olnud vojevoodid. Tartusse määratud vojevoodid on Bojaaride duuma liikmed. Nii uusaasta kui asjaajamis aasta algab 1.septembril, siis määrati ka uued ametnikud või pikendatakse. Vojevoodidel kohustus saata raporteid Moskvasse. Kohtupidamisülesanne, apelleerimisvõimalus vojevoodile
Tulemuseks järsk tõus, rahva rahulolematus, edasi mäss. 1650.a viljamäss Pihkvas ja Novg, ka mässud maksude tõsu pärast. See oli riigi sissetulekute tõstmiseks. 1648.a kehtestati Vm vaskraha (palju eeskuju põlisvaenlaselt Rootsilt). Tolleaegne raha pole väärtuse märk vaid väärtus ise. Moskvas kehtestati kunstlik kurss vaskrahale, mis reaalselt kõrgem. Tulemuseks mäss, 1652.a vasemäss. 1668.-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Razin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati neljaks. 17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda (tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks). Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa, suure sisemise autonoomiaga)- valitud elukutseliste tp-sõjaväelaste seast. 1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja
annaabi.ee 
