Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vohavale" - 5 õppematerjali

Suguelundkond
2
docx

Suguelundkond

hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge.

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Suguelundkonna ülevaade
2
docx

Suguelundkonna ülevaade

hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna ­ see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
14 allalaadimist
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
92
pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

Mitmed intervjueeritavad sõnavad, et enda hinnangul nad otseselt ei hakanud punkariks, vaid olid pungile sarnast protestivaimu alati endas tundnud, näiteks ütleb Eero Tamm otsesõnaliselt, et tema hinnangul ei saa keegi punkariks – punkariks sünnitakse.142 Merca lisab, et 1980. aastate noortel oli sisuliselt vaid kolm võimalust: kas olla nohik, punkar või diskomees.143 Allan Vainola jaoks oli punkariks olemise peamine eesmärk vastandumine ühiskonnas vohavale lollusele ja juhmusele144, Anti Pathique tundis samas jälestust tollase veteranide kultuse vastu (Suure Isamaasõja veteranidel olid Nõukogude Liidus mitmed privileegid).145 Peep Männil mainib ühe pungi varajase ideena mässu Lääne elustiili vastu, mis mõjus sama totrana kui ENSV riiklik korraldus, lisaks soov vastanduda diskomeeste materialismikultusele ning harimatusele.146 138 Trubetsky 2009, lk 256. 139 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 140 Intervjuu Kiwaga. 141

Sotsioloogia → Ühiskonna uurimine ja...
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun