Lenin- CV Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.aprillil 1870 Sünnikoht: Simbirskis Vanemad: isa Ilja Uljanov, ema Maria Õed/Vennad: Aleksandr, Dmitri ning kolm õde Anna,Olga ja Maria Haridustee: Vladimir lõpetas 1887. aastal Simbirski gümnaasiumi.Sel samal aastal astus ta Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust ta veel selle aasta detsembri sees heideti üliõpilasrahutustes osalemise pärast Kaasani ülikoolist välja ja saadeti asumisele. Kuid see ei katkestanud Lenini õpinguid. Uljanov jätkas oma õpinguid eksternina Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ja lõpetas selle 1891. aastal.Lenin tegeles üsna palju keelte õppimisega, ta valdas täielikult saksa ja prantsuse keelt.Samuti tegeles ta ka õigusteaduslike kirjanduse uurimisega, ehkki tema peamine lektüür koosnes marksistlikest raamatutest.
Vladimir Lenin Getter Orav 12. klass Vladimir Iljits Lenin Venemaa bolsevike juht Oktoobrirevolutsiooni läbiviija Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Lapsepõlv, haridus ja kasvatus Vladimir Uljanov sündis Simbirskis rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis Aastal 1887 lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti välja oma sugulaste juurde Aastal 1891 lõpetas V. Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures, väga heade hinnetega ja 1. järgu diplomiga. Lenin 1891. aastal Poliitilise tegevuse algus Detsembris 1887. aastal heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu ülikoolist välja ning kanti politsei poolt isikute
Jõhvi Riigigümnaasium Vladimir Lenin Ajalugu Koostaja: Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi 2017 Sisukord Sissejuhatus Lenini perekond ja haridustee Poliitilise tegevuse algus Lenini tegevus Venemaal Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon Kodusõda ja punane terror Lenini surm ja pärand Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922
............................ 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus ..................................................................12 2 Üldine Info Vladimir Iljits Lenin (tegelikult Uljanov sündis 22. aprill 1870 ja suri 21.jaanuaar 1924,oli Venemaa bolsevike juht,Oktoobrirevolut siooni läbiviija, NSVL-i esimene valitsusjuht. Vladimir Uljanov sündis Simbirskis. Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. 1886 suri Vladimiri isa ootamatult. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, vene õigeusu
Curriculum Vitae Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.04.1870 Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk(praegu Uljanovsk) Vanemad: Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril.1886. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. Ema Marija Aleksandrovnal (sündides Blank) : tema isa oli vene õigeusku läinud juut ja ema Anna Grossopf aga saksarootsi päritolu. Ilja Uljanov kui ka tema naine Maria olid väga töökad ja hariduslembelised. Ilja vaid ülimalt ebapraktiline- nael tuli naisel seina lüüa.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM IX c klass LENIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2010 Sissejuhatus Lenin oli erakonrdne isik. Ta asutas bolsevike kommunistliku fraktsiooni ja arendas selle parteiks, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Kuulutati välja maailma esimene sotsialistlik riik. Ja see riik, jäi kõikide asjaolude kiuste püsima. Lenin oli üks paljudest revolutsiooni nõudvatest intellektuaalidest. Ta polnud rahul poliitilise ja majandusliku korraldusega . Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat. Kuid ta soovis, et ka lääs ennast muudaks. Euroopas pidi toimuma sotsialistlik revolutsioon, mis oleks kogu kapitalistliku korra minema pühkinud. Samuti kavatses ta kaotada Venemaal ning mujalgi kõik, mis tema meelest tagurlik ja rõhuv tundus
179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. 5 Vene kodusõda (19171923) oli paljude erinevate riikide "punaste" ja "valgete" jõudude vahel toimunud sõda, mis toimus endise Venemaa keisririigi territooriumil pärast bolsevike poolt teostatud riigipööret 1917. aastal Petrogradis. Ülevaade Riigipöördega 7. novembril 1917 (Oktoobrirevolutsiooniga) said enamlased Venemaa keisririigi pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis
1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik