Umbes pool miljonit meest olid surnud või langenud sõjavangi. Konevi suured kaotused tulid arutluse alla ka NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitees. Arvatavasti päästis Konevi kohtust või koguni mahalaskmisest Georgi Zukovi otsustav sõna, kes pidas paremaks Konev lihtsalt komandöri positsioonilt maha võtta, hiljem soovitas Zukov Konevi Kalinini rinnet juhtima. Seda üksust juhtis ta oktoobrist 1941 kuni augustini 1942, võttes osa lahingutes Moskva ning hiljem Rzevi ja Vjazma lähistel. Augustist 1942 kuni veebruarini 1943 sai Konev ülesandeks juhtida Läänerinnet. Koos Georgi Zukoviga peab ta sakslastega maha lahingud ... 19431945 1943. aasta veebruaris eemaldatakse Konev Läänerinde ülema positsioonilt ning tema käsutusse antakse vähetähtis Looderinne. 1943. aasta juulis määratakse Konev juhtima Stepi rinnet. Tal õnnestub edukalt võidelda Kurski kaarel all ning lahingutes Harkivi ja Dnepri pärast. 1943
Kljastitsa lahing, 18. vkj (30) juuli – 20 juuli (1. august) 1812 Smolenski lahing, 16.–18. august 1812 I Polotski lahing, 17.–18. august 1812 Valutino lahing, 18. august 1812 Borodino lahing, 7. september 1812 Prantsuse väed hõivasid Vene vägede poolt mahajäetud Moskva, 14. september 1812 Tarutino lahing, 18. oktoober 1812 Malojaroslavetsi lahing, 24. oktoober 1812 II Polotskilahing, 18.–20. oktoober 1812 Tšašinki/Čašniki lahing, 31. oktoober 1812 Vjazma lahing, 3. november 1812 Smoljanõ lahing, 13. –14. november 1812 Krasnõi lahing, 15. –18. november 1812 Berezina lahing, 26. –29. november 1812 Pärast Borodino lahingut taandus Venemaa sõjavägi küll Moskvast (süüdates põlema kõik Moskva eeslinnad: Napoleoni vägedele ei jäänud peavarju ega moona), kuid sulges Tarutino laagrisse (80 km Moskvast lõunas) asudes prantslastele tee maa lõunapiirkondadesse. Prantslaste
soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee. Guderian blokeeris Brjanski rinde, mis jäi 6. oktoobriks igast küljest lõksu. Järgneval päeval piirasid Hoth ja Hoepner Timosenko. Üha 5 enam hakkas tunduma, et tee Moskvasse on vabanemas. Paraku oli ilmastikul omad plaanid. Nimelt 7. oktoobril kui sakslased blokeerisid rinde Vjazma all, said alguse ka tugevad sügisvihmad. Selletõttu raskenesid teeolud ning edasiliikumine muutus üha raskemaks ja aeglasemaks. Olulist rolli mängis ka Hitleri käsk mitte tungida kohe Moskvasse vaid piirata see ümber. Oktoobri keskpaigaks olid sakslased vaid 160 km kaugusel sihtmärgist. NSVL keskuses tekkis paanika ja paljud valitsusasutused ning välisriikide saatkonnad põgenesid Moskvast. Isegi Stalinil oli plaanis lahkuda, kuid viimasel minutil otsustas ta siiski jääda. 18
aga enamasti edutult. Hitler panustas järgnevalt Moskva vallutamisele. 30.sept algas suurpealetung Moskva vallutamiseks, operatsioon „Taifuun“. NL juhtkond oli pealetungiks rohkem valmistunud kui varasemates lahingutes, pealetungi eel seisis läänerinne, selle taga 100-200 km Moskva suunas veel täiendav positsioon „Reservrinne“. Oletati, et reservrinne peab neid ikka kinni. Sakslaste hoog osutus nii suureks, et murti ühe hooga läbi mõlemast rindest, Vjazma piirkonnas moodustus senise sõjategevuse suurim kott- piiramisrõngasse jäi 5 armeed lääne- ja reservrindest. Läbimurre tuli NL juhtkonnale nii ootamatult, Stalin sai sellest teada, kui mingi luurelennuki piloot kandis ette, et sakslased liiguvad Vjazma alt Moskva poole. Kraabiti kokku viimased reservid, Moskva sõjakoolide õpilased, hävituspataljonlased, NKVD üksused, piiramisrõngastest omade juurde välja murdnud väeosade jäänused, Moskvas teostati tööliste sundmobilisatsioon
annaabi.ee 
