viinamarjasorti. Hispaanias on levinud Cabernet Sauvignon ja Tempranillo seguveinid. Merlot on samuti Bordeax'st pärit viinamarjasort mille tuntus võistleb Cabernet Sauvignoniga. Aroomis mustsõstart ja ploomi, maitselt pehmem ja täidlasem kaberneest, seejuures nõrgema pargiga. Hispaanias suhteliselt vähe levinud, kuna paljudes piirkondades on sarnaselt Cabernet Sauvignonile selle kasvatamine keelatud. Valged sordid Viura (ehk Macabeo) - Põhja-Hispaania päritolu valge viinamari, mis on laialt levinud Riojas ja Kataloonias. Riojas tuntakse seda kui Viura, Pendesis (Kataloonias) kui Macabeo. See on viinamari, mis annab veinile värsket aroomi ja elujõudu. Sellest valmistatakse kuivi ja värskeid valgeid veine. Xarel.lo - on Penedes'i piirkonnale omane traditsiooniline viinamari. Kasutatakse klassikalise vahuveini või tavalise valge veini valmistamiseks segatuna kahe teise Pendes'i piirkonna
Hispaania Hispaania punaste veinimarjade hulgast väärib esimesena nimetamist Tempranillo. Seda sorti kasvatakse paljudes piirkondades ja nagu heal lapsel ikka, on sellel palju nimesid: Ull de Llebre, Tinto Fino, Cencibel jt. Põhja-Hispaania tähtsamate sortide hulka kuuluvad Garnacha ja Cariñera, mida prantslased kutsuvad vastavalt Grenache ja Carignan. Valgetest viinamarjadest tuleb mainida kindlasti Hispaania vahuveinimarju: Macabéo (Viura), Parellada ja Xarel-lo. Hinnatud on ka valged veinid Verdejo (Rueda piirkond) ja Albarino (Rias Baixase piirkond) viinamarjasortidest. Viimastel aastakümnetel istutatakse järjest rohkem ka kuulsaid maailmasorte: Cabernet Sauvignon, Merlot , Pinot Noir, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Gewürtztraminer. Hispaania KLASSIFIKATSIOON Vino de Mesa (VdM) lauavein Vino de la Tierra (VdlT) maakonnavein Denominacion de Origen (DO) kvaliteetvein
hõivamas Reserva. Moodne maailm ei naudi enam liialt tammist veini ja nii eelistatakse marjasemat ja pehmemat Reservat. Seda trendi arvestades on enamik veinimaju tootnud oma valikusse tippveiniks n-ö super- Reserva- see on parimast aiast vanadelt viinapuudelt pärinev vein, mis on hoopis täidlasem ja võimsem kui Rioja tavaliselt ning oma hinnalt mõistagi hoopis kallim kui Gran Reserva. Valged veinid valmistatakse eeskätt Viura viinamarjast. Traditsiooniliselt laagerdatakse neid samuti pikalt tammevaadis, et taandada selle sordi võimsat hapet. Tavaliselt valmistatakse tänapäeval säherduse tammemahla kõrvale ka moodne kerge tammeta vein, mida võib ju vajadusel osaliselt malolaktiliselt kääritada või mõnd muud sorti juurde segada. Siiski on ka kümme aastat vanal ja pikalt vaadis laagerdanud valgel Gran Rerserval oma hõrk võlu. Sellist
Viljakas ja kehva- rooside lõhnaga, piprase karakteri- le kliimale ning haigustele hästi vastupidav sort. Viljeldakse ka Tšehhis, ga. Kuulus Alsace´is, Lõuna-Sak- Sloveenias, Austrias ja Horvaatias. samaal, viljeldakse ka Californias ja Uus-Meremaal, Ida-Euroopas. Macabeo (Viura) – hispaania tuntuim valge viinamari. Valgete Rioja vei- Traminerite sugulane on ka Aust- nide põhiline koostisosa, laialt viljeldud ka Navarras ja Kataloonias ning ria vürtsikas rahvusviinamari Grü- möödapääsmatu komponent Cavades. Viljakas mari, mida võib toota ka ner Veltliner
annaabi.ee 
