Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut oodati põnevusega. Eriti ootasid seda noored. Mardilaupäeval lõpetati töö varakult, koristati tuba ja seati kõik maja asjad korda ning jäädi marte ootama. Viimaks tuligi kamp maskeeritud noori mehi ukse taha, esimesel pill, viimasel suur kott kaelas, teised olid naljategijad ja järelvaatajad, kas talus kõik tööd tehtud ja maja asjad korras. Kõigepealt robistati vitsakimbuga ukse taga ja hakati laulma: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Siis astusid mardid tuppa. Pärast tervitamist otsiti toas kõik laokil asjad üles ja nõuti seletust, kelle süü läbi need laokile on jäänud. See tööde ja tubase korra kontrollimine toimus minu kodukohas Kullamaal ja ka mujal Lääne - Eestis.
SEITSMES ETTEASTE Beline teatab Arganile, et möödudes Angelique toast nägi ta üht noormeest, koos temaga, kes teda nähes jalamaid põgenes. Argan on raevunud. Tahab kohe väiksema tütrega rääkida, kuna ta oli ka seal olnud. KAHEKSAS ETTEASTE Argan hakkab raevunult tütrega rääkima. Louison ei mõista, et milles asi on. Mees ajab ümbernurga juttu, et kas neiu tahab talle ehk millestki rääkida, ent kuna see ei lähe läbi, ähvardab ta neiut vitsakimbuga. Louison on meeleheitel, viskub põlvili ja tunnistab üles, et õde oli teda keelanud rääkimast. Argan haarab tütrest kinni, kui see järsku surnut teeskleb. See lööb mehe ajutiselt rivist välja ning hakab juba oma tütart leinama. Louison ,,ärkab" ülesse. Argan andestab talle ainult siis, kui tütar talle nüüd kõigest räägib. Üks mees muusikaõpetaja oli tulnud tema tuppa ning tahtnud Angeliquega kokku saada. Naine üritas teda välja ajada aga mees ei kuulanud sõna
pigem rituaalne liikumine või tammumine kui tants tänapäevases mõttes. Ka mõistatamine ja mõistujutuga oma teekonnast rääkimine ning andide palumine on olnud erilise tähendusega ja kuuluvad kommete hulka, mille vahendusel usuti näiteks kariloomi edenevat. Paljudest asjadest ei võinudki aga veel 20. sajandi alguses uskumuste kohaselt täiesti otsesõnu rääkida, sest siis meelitanuks see ligi metsloomi ja deemonlikke jõude, rikkunuks sigivuse ja edu. Vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või "Tooreks, terveks!" c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust. Lääne-Eestis järgnes siinkohal mardiema laul või ketramine koos vastava jutuga. Mardiema 28 palub endale lauluga riiet või lõnga. d) mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid: liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm
Sageli esitatakse tants laulutsükli muudest osadest erineva viisiga . Põhja-Eesti uuemates sanditamislauludes on ka tantsulise iseloomuga kaherealisi viise. Martide-kadride külaskäik koosneb mitmest osast. Tervitus- ja sissetulemislaulus paluti tuppa lasta ning kirjeldati pikka teekonda. Sisenedes võttis mardiisa kotist peoga viljateri ja külvas neid põrandale, sealjuures lauldi õnnistuslaulu. Võis juhtuda, et mardiisa andis vitsakimbuga igale majalisele sähvaka ja soovis: "Tuoreks, terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda. Kõikjal oli kombeks martide tantsimine (hüppamine, kargamine), tantsulaulu tunti aga ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tants oli varemalt mingi hüppetants ¾ taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Mangumislaulus paluti pereisalt ja -emalt ande (kala, liha, kapsaid, õlut, vorste)
annaabi.ee 
