- suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed. Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg Rikkalikult skulptuure ja seinamaalinguid (ilmuvad ka ümarskulptuurid/ reljeefid) Läänefassaadid - tornid, torni katust nim. kiivriks (enamasti jäänud ehitamata) - tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii - ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks)
Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu (Viirandi 1982:74-75). 10 3. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazkunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju säärane, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki tugisüsteemi vahel asusid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst. Kuid siiski viljeldi seinamaali innukalt väikestes kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Selliseid kirikuid leiame näiteks Soomes. Suurtes katedraalides aga jäid aknad peamiseks maalikunstnike
(peamine gooti arhitektuuri tunnus) ja ka roidvõlvid (arenenud edasi ristvõlvidest, millel on omavahel ühendused, mida nimetatakse vööndkaarteks), mis toestasid ja võlve oli kergem laduda [JOONIS VIHIKUS] Kergemad võlvid - raskus allapoole on nõrgem, seinad võivad olla suuremate akendega, Suger ütles, et tema eesmärk oli teha kirikuid valgemateks Ilmuvad hästivalgustatud kirikud (suurte akendega) Aknaid kaunistatakse nüüd rikkalike vitraazidega (vitraazkunsti õitseaeg) Väiksemad detailid on vitraazakendel ka värvitud, suuremad kujutatud värviliste klaasitükkide abil Eriti kuulsad olid CHARTRES'i katedraali vitraazaknad Vitraazid on realistlikud (kujutatakse pühakuid, Kristust jne) Kirikud on hoopis kõrgemad kui varasema romaaniajastu kirikud Vertikaalsed ehitised. Taevasse kerkivat torni näha suuremate kirikute ja kindluste juures Vertikaalsuse rõhutamine
Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15. saj algupoolel levisid Euroopas eriti kaunid ja armastusväärsed madonnad. Värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja ebaloomulikult kõveraks. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva. Gooti maali kõige silmapaistvamaks osaks tuleb pidada klaasimaali, vitraazkunsti. Kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki, seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst, seda viljeleti peamiselt väiksemates kirikutes. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutise piirjoontega. Kirikuid täitis fantastiline valgus. Kujutised, mida on akendel nähe (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna
annaabi.ee 
