· ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. SLAID 6 pildid SLAID 7 seest ja väljast
Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine. Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale.
(http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraazaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides, raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Kuigi enamus vitraazakendest kujutavad religioosseid teemasid, iseloomustavad Tiffany valikut disainerina just maastikaknad (http://collection.cmog.org/detail.php? t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) 1902. aastal alustas Louis Comfort Tiffany suure maamaja ehitamisega 580 aakri suurusele maalapile, mis asus mõne miili kaugusel Oyster Bay´st, Long Islandil. Tiffany ehitas endisele
(1242-1248), mille Louis IX Püha laskis ehitada Idamaadelt toodud reliikviate säilitamiseks . Lossi juurde kuuluva pühakojana ehitati kirik kahekorruseline, sest kuningas ja tema lähikondlased läksid paleest spetsiaalselt selleks ehitatud teed mööda otse kabeli pearuumi teisel korrusel. Viimane ongi ehitusmeister Pierre de Montreul´I suursaavutus, sest tavapärase seintega piiratud ruumi asemel kerkib taevasse vitraazakendest sünnitatud valgusruum, mida toestab vaid haprana mõjuv õhuline sõrestik. Kuna Saint Chapeele´is on karkassehitus viidud viimase piirini, tuli leida mooduseid, kuidas tugipiilarite massi tõsta, et ehitis püsiks. Suhteliselt kitsa pinnaga seinu toestavad piilarid ulatuvad kaugele välja ning lõpevad kõrgete, tublisti üle võlvide tõusvate fiaalidega, mis piilarite kogumassi suurendades samal ajal kirikule veelgi enam õhulisust lisavad. Vertikaalsust rõhutab nii
annaabi.ee 
