arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja psivat teatrit polnud, esinesid rndnitlejad (miimid) ja zhonglrid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama phade ajal kirikus vi kiriku ees vljakul piibliainelisi vaatemnge. 13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks.
testamiseks vaid telise au kaitsmiseks. Arenevad sndmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning pgenes mllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle hkava ja teda imetleva Tatjana, kelle hepoolse armastusega jlle oma eneseimetlust upitada. Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta judes liiga hilisele arusaamisele armastuse thtsusest. Ja noor ttarlaps Tatjana, kes oli kasvanud les vrskes hus, romaanide mju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai vljendada peenemaid tundeid ja mtteid. Noore tdruku armastust aga haavati seltskonnalvi
Osad jumalad on surelikud, vivad elada kll kaua, kuid neid on vimalik tappa. Vitlus kib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see pab elu edasi viia. Lugude mte on, et tardumusest tekib jaeg, mis mjub hukutavalt. Tardumus on vsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lpeb see vljasuremise ja hukuga. See ei thenda ainult fsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud rgivad vitlusest, on jhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mtme toob sisse hoopis vit iseenda le. Saab oma hirmudest le. Tuleb tita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragdia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kttemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. Vanema Edda stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid,
Palee ruumiprogrammis puudub vähimgi vihje regulaarsele planeeringule. Erinevatel tasanditel paiknevad saalid ja toad olid omavahelühendatud nii valgustatud kui valgustamata treppide ja koridoridega, luues sel moel omalaadse illusiooni liikumisest, muutumisest ja maalilisusest. Hoone erinevad osad siduski ühtseks tervikuks arhitektuurne rütmika: sammaste paigutus, vertikaalsete ja horisontaalsete rütmide omavaheline pinge, valguse ja pimeduse vitlusest sündinud liikumine, dekoratiivse kaunistuse dünaamika. Knossose palee on olnud tenäoliselt Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt;
annaabi.ee 
