alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105 Asub Tartumaal, Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha. Tilleoru maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel
on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK
vagumus o Paljandid kõrgustiku äärealal (nt lõunaosas Urvaste ürgorus) · Pinnamood o Iseloomulik on enamasti mitmesse eri tüüpi kuuluvate vormide kooseksisteerimine. Lasund on tekkinud mitme mandrijäätumise jooksul (viis erinevat moreenikihti) o Suurem osa moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad o Mõhnastikud kõrgustiku äärealal Voorepalu (Karilatsi), Veski, Kastolatsi, Vitipalu o Sandurid Kõrgustiku kagunõlval Kooraste ümbrus, seda alal läbib Võgandu jõgi (Lajavangu ja Kärgula mets) o Otsamoreenid Kambja Köstrimäed, Tamsaja · Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud Piigandi-Jõksi_Kooraste, Vidrike-Kooraste, Urvaste
sõitmine tähtsust juba madala külastuste sageduse korral. Rattasõit omab tähtsust mõõduka külastussageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse vaatlemine omavad tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures (100 või enam külastuskorda nädalas). Pikniku pidamise ja telkimise mõju on tugev objektide ning rajatiste lähiümbruses. Eestis on kaitsealuste objektide külastusseiret teostatud efektiivselt Elva puhkepiirkonnas Vapramäe, Vitipalu ja Vellavere ümbruses, kus 2006. aastal teostatud külastajaseire hõlmas nii kohapealset kui ka üldist elanikkonna seiret (Sepp ja Noorkõiv 2006). 2008. aastal teostati samas piirkonnas koormustaluvuse uuringud (Hurt jt 2009). 2008. aastal koostati Tartu Ülikooli Geograafia osakonnas Antti Roose juhtimisel aruanne metoodilistest lahendustest kaitsealade külastajate loendamiseks. Uuritavad alad asusid Endla ja Emajõe Suursoo kaitsealadel ning Vapramäel, kus kasutati külastuskeskuste
annaabi.ee 
