(riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ja ei kahjusta tervist. Põhiroaks valisin kreemise sealiha kuna suvisel ajal ei saa toituda ainult juurikatest ja organism vajab rammusamat toitu ning toidus oleks piisavalt vajalikke vitamiiine ja järelroaks valisin karamell-leivaparfee marjapüreega kuna minu õde armastab Eesti rahvustoitu ja marju. Joogiks pakun pudelivett. Oma kliente teeenindan ma ise 3.Tehnoloogilised kaardid 3.1 Eelroog TOIDU NIMETUS SUVINE SUITSUKANASALAT valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti Valmistamise Hind
o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu. o See kaitseb raskete haiguste eest. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora o Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. o Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele o Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele o Stimuleerib antikehade teket o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus
portsjonitena. Nimetatud kahjulikku mõju tõestavad loomkatsed ning seda on võimalik ära hoida munade keetmisega. Seda tuleb pidada meeles ka vedela või kuivatatud munavalge kasutamisel toiduvalmistamisel või dieedi eesmärkidel. Munavalges on ainult B-vitamiine; muud vitamiinid on munakollases, sest nad on rasvas lahustuvad. Seevastu on munavalges head mikroelementide proportsioonid. Munakollane Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota. Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on
Vereplasma valgud kannavad neg.laengut ja käituvad hapetena. Omavaheline suhe- 1,2-2,0/l Vereplasma valkude ülesanded- Olulised vere ja kudede vahelises vee-ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk (kolloidosmootne/onkootne rõhk) keskmiselt 3,3 kPa. Sellest oleneb vere ja kudede vaheline ainevahetus ja esmasuriini teke neerudes. Võtavad osa ainete transpordist veres-albumiinidega on seotud kaltsium,rasvhapped,mõned ravimid. Globuliinidega kortisool,osa lipiide,rauda, vitamiiine. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonis- suur osa antikehi on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad osa vere puhversüsteemist. Valgu molekulid on võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus, on ka teatud valgureserviks. Vereplasma madalmolekulaarsed ained- Ligikaudu 20g/l , mille konsentratsioon on 290 mmol/l.