portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde
- mass 1.5kg, koos verega 2kg lobus quadratus (väratist eespool) - facies diaphragmatica kumer ülemine pind Segmendid segmenta - facies visceralis suunatud taha alla - vasak sagar - margo inferior suunatud alla ette segmentum mediale - vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis
serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein -alt magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega -tagant söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma -küljelt alumised roided ja diafragma Vistseraalpinnal on kaks sagitaalvagu ja neid ühendab ristivagu. Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed * parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid
2. alumine e vistseraalne pind: lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks - terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel): ● 2 sagitaalvagu, neid ühendav ristivagu - maksavärat. Vagudes paikenvad: - vasaku sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed - parema sagitaalvao eesmises osas on sapipõis VESICA BILARIS, tagumises alumine õõnesveen Maksavärati PORTA HEPATICA e ristivao k audu sisenevad maksa: ● maskaarter A.HEPATICA - arteriaalne veri maksa
annaabi.ee 
