Birgit Vislapuu Hardi Kõlli 10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaan...
HUNNID JA UNGARLASED Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp
Halliste asub Mulgimaa kõige edelapoolsemas osas, ulatub Karksi ja Paistu rajalt kuni Saardeni, teiselt poolt Kõpu metsadest kuni Läti piirini, olles seega kõige suurem ajaloolise ühikuna kujunenud piirkond Mulgimaal. Halliste asustamislugu ulatub kaugesse kiviaega, esimesed tõendid Viljandist on pärit juba mesoliitikumi ajast, mil sellel alal asusid muistsed laagripaigad. Mitte alati ei ole Halliste kuulunud Mulgimaale. Tegelikult sai sellest Mulgimaa osa alles Nõukogude ajal. (Vislapuu 2012) 13. sajandil kandis Halliste nime Alistegunde (Alistekunde, Aliste), olles koos Karksi ja Paistuga muistse Sakala lõunapoolne osa. Sellel ajajärgul toimusid ordurüütlite pealetungid, Mait Metsanurga romaani „Ümera jõel“ põhjal Alistegunde malev purustas rüütlite ja nende liitlaste väed. Peale ordurüütlite vallutusi kuulus Halliste Viljandi komtuurkonna Karksi foogtkonda, olles koos Karksiga üks kihelkond kuni 1504. aastal Wolter v. Plettenberg
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Kuulsamad laskesuusatajad Eesti kuulsaimad laskesuusatajad on Priit Vislapuu , Rene Zahkna , Avely, Agne ja Auno Allas , Kadri Lehtla jne. Maailma kuulsaimad laskesuusatajad on meestest Arnd Peiffer , Martin Fourcade , Emil Hegle Svendsen , Andrei Makovejev ning naistest Magdalena Neuner , Kaisa Mäkäräinen , Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3
esimest klassist, aga seda ma tean küll, et seal sain esimese märkuse: ma olin käinud jääl. Päevikust järele vaadates tundub, et mul läks esimeses klassis hästi: igal pool olid naerunäod. Need olid esialgu hinnete asemel. Käitumine ja hoolsus olid mul head. 16 Vestlus ema Terje Lehtmega, 20. veebruar 2010 26 Foto 17. VKG esimese klassi pilt. Teises reas vasakult esimene klassijuhataja Maiu Vislapuu. Kolmandas reas kõige vasakpoolsem Sander Lebreht. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. Kui esimene kooliaasta mööda sai, otsustasid mu vanemad mind panna Pikakannu Põhikooli. Ma olevat saanud esimeses klassis soki, kuna nii palju õpilasi oli.17 Pikakannu Põhikool asub umbes 22 kilomeetri kaugusel Võru linnast. Ma käisin sinna kooli igal hommikul bussiga ja tagasi tulin ka bussiga. Sealt tuli kaks bussi linna. Üks tuli kell 14 ja teine kell 16. Kui ma
Ojakääru kogust Foto 42. MG. Vasakult: Endel Stafenau (kl), R. Kubjas, – , Ringold Neuland (ak), – , Alfred Pisuke (v), Voldemar Kattai, A. Pähklamets, – , Pastarus (dr?), – , Leo Ojakäär (s, cl) H. Juurika kogust Foto 43. Väimela PKK I lennu jazz (1942). Ees vasakult: Karl Tallo, Hendrik Juurikas, Evald Pehter ja Valter Kurusk, taga: Ilmar Vislapuu, Uno Teemant, Kaljo Rähni 160 M. Dietrichi kogust Foto 44. Haapsalu Jahtklubi orkester. Paremalt esimene: Harry Rikandi, trummidel Konstantin Põld H. Juurika kogust Foto 45. Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester (1930. aasta II pool). Ees vasakult: Voldemar Kaiküll,
annaabi.ee 
