· Tahke aine lahus Kui lahustunud aine vees on võimeline moodustama kristall hüdraate, siis tahkesse olekusse võivad jääda lahustunud aine kristallhüdraadid, oleneb kuivamise tingimustest. · Vedelike lahus eralduvad lahusest kõikide komponentide molekulid ja hajuvad ühiskonda, kuid erineva kiirusega Vedelike SAAMINE - Vedelikust saab aine keemistemperatuuril gaas ja külmumispunktis tahkis. Murdosalise destillatsiooni abil on võimalik eraldada vedelikke. Viskoosuseks nimetatakse taktistust voolamisele, s.t. mida väiksem on viskoosus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab. Viskoosus määratakse vadeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Temperatuuri tõusuga viskoosus väheneb ja vastupidi Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Tingituna pindpinevusest püüab vedeliku osake (tilk) võtta maksimaalselt kera kuju.
KINEMAATILINEVISKOOSUS Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid. Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru, ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust °E20° = tk/tv Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures Engleri viskoosusskaalat kasutatakse: Saksamaal ja Prantsusmaal REDWOODI SKAALA Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel kütusel läbivoolata viskoosusmeetrist, ning mõõdetakse selleks kulunud aeg sekundites. Redwoodi tähis R1
Radio- on tugev. Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja ta on suhteliselt vastav temperatuur on keemistemperatuur. Vedeliku struktuuri aktiivsed. Aatomi tuumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tugev keemiline side. peegeldab viskoossus ja pindpinevus. tuuma stabiilsust. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel- metalli katioonid (+) Viskoosuseks nim.ühe vedeliku kihi võimet takistada teise kihi dakse tuuma kerana, milles prootonid ja neutronid paiknevad sfää- Delokaliseeritud elektroonid (-) liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele ve- ridena. Tuuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite vahekorrast. 3.6 Vesinikside. Keemilise sideme oluline liik on vesinikside, delikus. Vedelike pinnakihis ja sisemuses asuvate molekulide vas-
Moolidearv aine mass g-des jag-d aine molaarmassidga. n=m/M niliste orbit-de katt-isel, vaid ka ühe aatomi elektronpaari ja teise Viskoosuseks nim.ühe vd-ku kihi võimet takist II kihi liik-st või Ekvivalentide arv aine mass g.des jagatud aine ekvivalendiga. aatomi vaba orbit-i kattumisel. N: NH3 (amoniaagi) moks on p avaldada vastupanu mõne teise keha liik-le vd-s. Vd-ke pinnakihis
annaabi.ee 
