kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky
4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Ameerika viski on Bourbon (burboon), Rye, Corn ja Straight. Valmistamisel on erinevused Euroopa viskidega suured. Tequila Joost Tequila ehk tekiila
pudeli, läheb ca 50% ekspordiks. Viski ajalugu Viski kuulub maailma vanimate destillaatide hulka. Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne
valmistamisviisist. Lõpptulemust mõjutab kõik: milliste omadustega on vesi, mis teravilju ja millises vahekorras kasutatakse, kas neid töödeldakse enne kääritamist, milline on kääritamisprotsess, millised pärmid on lisatud, kuidas näeb välja destilleerimisprotsess ning, lõpuks, kuidas valmis viski küpseb - kui kaua, kus ja millistes vaatides - ning kas viskisid segatakse ja kui, siis millega. Siiski arvatakse, et paljude viskide puhul mõjutab lõpptulemust kõige rohkem ikka viskitegemise algus ja lõpp, s.t algmaterjal, ning küpsemise (ja seguviskide puhul ka segamise) protsess. Pudelis olles võivad viski omadused vaid halvemaks minna seda eriti kiiresti juhul, kui pudel on juba avatud. See tähendab, et viski vananedes ei tule maitsele ja lõhnale palju uut juurde kõik on juba toimunud nende aastatega, mis on enamasti ka viski vanuseks märgitud pudelisildil või vaadil. Erinev lõhn ja maitse tuleb keemilistest ainetest, mida viski lisaks veele ja etanoolile sisaldab.
burboon, sherri või portvein. Umbes 10% viskist lendub ,,inglitele" (angel share). Enamik tänapäeval müüdavatest viskimarkidest on linnase- ja teraviljaviski segud, sest see koostis on leidnud maailmas parima vastuvõtu. Teraviljaviskit toodetakse Coffcy viskivabrikus, mis loodi 1831. aastal sellenimelise aktsiisiametniku poolt. Segatud viskit hoitakse pika aja jooksul tünnides, et teravilja- ja linnasejook saaksid omavahel seguneda ning tekiks pehme, küps segu. Viskitegemise kunst Kui mõelda, kui palju on eri tegureid, mis ühe linnaseviski unikaalseks teevad- odrast valmistatud linnased ja nende turbalisus; sügavalt maapinna alt ammutatud vesi; iseäraliku ja sageli veidra kujuga destillaatorid; isegi Sotimaa õhk, mis laagerdamise ajal oma jälje jätab, siis ei ole sugugi üllatav, et seguviski Ballantine´s kihtide viisi erinevaid maitseid sisaldab. Selleks kasutatakse valitud teraviljaviskid, mis loovad aluse järgmistele värvikihtidele.
mille lähteaineks on teravili oder, mais, nisu, rukis. Viski ajalugu Viski kuulub maailma vanimate destillaatide hulka. Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne
annaabi.ee 
