Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni
VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdatakse tammevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu Tooraine alusel liigitatakse: - linnase (malt whisky) valmistatakse odralinnastest - vilja (grain whisky) linnastamata teraviljast - seguviski(blended whisky)- linnase ja viljaviski segust
VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdadatkse tamnmevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu Tooraine alusel liigitatakse: - linnase (malt whisky) valmistatakse odralinnastest - vilja (grain whisky) linnastamata teraviljast - seguviski(blended whisky)- linnase ja viljaviski segust
Sotlaste scotch Seaduse järgi peab soti viski olema destilleeritud Sotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud. Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks (all-grain), linnaseviskiks (malt) ning seguviskiks (blended), kusjuures 96% soti viskist müüakse just segudena, puhta linnaseviski osakaal on üliväike. · Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus, mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste soti viskidega. · Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused. · Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes. Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette, mis pumbatakse meskitünni ning
(vähemalt 4 aastat, vanemad kuni 25 aastat), Napoleon (teatud konjakifirmade toodangus 5...25 aastat) ja XO Extra Old (põhiliselt üle 20 aasta). Vanimate 55 destillaatide iga võib ulatuda 100 aastani. Väga hinnalised konjakid on Hennessy Paradis, Martelli Louis XIII ja Courvoisieri XO Imperial. 14.5. Viski Viski tooraineks on teravili, millest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida laagerdatakse tammevaatides vähemalt 3 aastat. Tooraine alusel liigitatakse viski linnase- (malt), vilja- (grain) ja seguviskiks (blend). Esimest valmistatakse odralinnastest. Enamik viskidest on segu 40...80 destillaadist. Päritolu järgi liigitatakse soti (scotsh whisky), iiri (irish whiskey), ameerika (american whiskey) ja kanada viskiks (canadian whiskey). Vähem tuntud on mõnede teiste riikide viskid, näiteks jaapani viski (Suntory).
annaabi.ee 
