tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile. Mõned kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head
1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega) K Moustier Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist.
Tulekivitöötlus on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist . Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile. Viskepuu kasutamine. Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde. Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea
Neandertaallaste kultuur, Levallois' tehnika, võetakse suur tulekivi kamakas, millest lüüakse tükk ära ja hakatakse tükki töötlema. Tükist lüüakse teise kiviga veel väikseid kilde ära ja nii valmistatakse tööriistu. Hilispaleoliitikum · Tööriistade arv kasvab väga kiiresti. Tänu sellele oli võimalik töödelda ka juba paremini sarve ja luud. Sel ajal tekivad väga erinevad luu- ja sarvtööriistad, nt harpuun, mida heidetakse viskepuu abil. Are Tsirk on tegelenud üle 30 aasta eksperimentaal-arheoloogiaga (?). Ta teeb tulekivitööriistu. Paleoliitikum on esmakordne periood, kus võime märgata kunsti, n Paleoliitilised Veenused. Kunsti teke on seotud religiooniga. Esimesi märke nägime juba neandertaallaste juures, nad on mõningaid liigikaaslasi matnud. Naise kujukesi tehti luust või mammuti mõhast (sarvest). Esimene neist tuli välja 19. saj Villendorfist Austriast. Kõige varasem peaks
annaabi.ee 
