Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid),
Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim Kaisa Suumann 7 IFI6001 Arvuti töövahendina 8
Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. [redigeeri] Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami
Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks.Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja 3 Põhja-Aafrikast. Siiski, 11
olid samal ajal ka üleriigilised kogunemised, nende otsused olid kuningale kohustuslikud kirikuvande ähvardusel. 633 a kehtestati riigis valitav monarhia. 649-672 valitsenud kuningas Rekiswinth lõi gootide ja roomlaste jaoks ühise eadustekogu (Lex Visigothorum, u 654). 711 saavutasid araablased võidu läänegootide üle. Idagootide riik Itaalias (493-553) Kristuse sünni paiku asustsid goodid Visla suudmeala, rändasid 2. saj kagu suunas ja jagunesid lääne-(visigoodid) ja idagootideks (ostrogoodid). Idagootide riigi Musta mere ääres hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant- vangina Ida-Rooma õukonnas üles kasvanud Theoderichi juhtimisel rüüstasid goodid Balkani poolsaart., ning tungisid Itaaliasse. Nad võitsid kolmes lahingus Odoakerit, kelle germaani palgasõduritest koosnev vägi on kuningaks kuulutanud ja kes vallutas Sitsiilia ja Dalmaatsia ning purustas ruugide riigi Doonaul
Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia, Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase
sinna. 395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK
annaabi.ee 
