Laused peavad olema väited, mitte küsimused. Kavapunktid on vastused autori küsimustele. - Kava jaoks tuleb kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu. - Kava tuleb teha kirjalikult. Sest muidu tuleb kava udune. Kirjalikku kava on vaja pikemate ja keeruliste lugude puhul. - Kava annab plaani edasiseks tegutsemiseks. Kui tekib uudis mõtteid, siis tuleb need panna sobivatese kohtadesse. 3. Visandi kirjutamine. Teksti tegelik kirjutamine algab alati visandist. Visandi eesmärk on saada keskseid mõtted paberile – kesksed faktid ennem, siis õigekiri. Visandamine on spontaanne tegevus ja selleks on kaks võimalust. - Üks võimalus on kirjutada spontaanselt, kasutades kava ja materjali sellisena, nagu nad on mällu jäänud ja mitte uurida oma märkmeid. Seda võib kasutada pikkade lugude kirjutamisel. Selline tekst on loomuliku ehitusega ja aitab keerukat materjali süstematiseerida. Lühemate lugude puhul ei maksa seda kasutada, va
kui võimalik ise, ilma kõrvalise vahelesegamiseta või mõjuta. Tema maalimis viis väljendas usku individualismi ja enesemääratlusse. Tema maalides mis ta tegi Seine'i äärses suvituskohas on inimeste kompositsioon asetatud nii nagu oleks vaataja just sinna nende keskele sattunud. Kindla kompositsioonilise telje ja struktuuri puudumine. Kujutab motiivi pidevas liikumises (kiire, rahutu pintslilöök), aga see on tema, kontrolli all. Aistingut tabamas Maalis oma maale mitmest visandist kokku ja tema osadel töödel ongi näha ebaloomulikke üleminekuid justnagu oleks ühes teoses mitu pilti. Ta eelistas oma kohapeal tehtud tööd, "esialgsed viletasad visandid", hiljem oma ateljees üle maalida. Maalisarjad Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli
seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele
tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on elu võimalikkust kinnitav filosoofiline õpetus, mis teeb inimese ja tema olemuse vastutavaks oma eksistentsi ees. Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad:
annaabi.ee 
