metsotinto), kelle poosis ja peenutsevas kätehoius on midagi tõusiklikku. 1930. aastail lemmiktehnikateks muutunud kuivnõela ja pehmelaki kõrval teeb Viiralt nüüd ka mõned lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis. ,,Noorele araablasele" ja ,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees vanad inglise meistrid oma virtuooslikkusega materjalide ja faktuuride edasiandmises. ,,Monika" haarab meid kõigi komponentide tasakaalus ja väljendusrikkas tervikluses. Väike modell on oma täiskasvanulikus tõsiduses sugulaslik järgmisel aastal Viljandimaal jäädvustatud ,,Virvega". Viibides 1943. aasta suvel Viljandi lähedal Uusna mõisas lõi Viiralt ,,Viljandi maastiku" (1942, kuivnõel), mille tormidest räsitud võimas tamm mõjub Eesti sümbolina, kuigi temas võib näha avaramat, mitte nii konkreetset tähendust. 1944
de Maintenon, kes oli hiljem olnud Louis XIV salajane abikaasa. Üks Leonardo õpilastest maalis selle pildi järgi aga kauni koopia. Kui ta kunagi nooruspõlves esmakordselt oli otsustanud lahkamisega tegelema hakata, arvas ta, et toob sellega kasu eelkõige oma saavutustele maalikunsti ja skulptuuri valdkonnas. Aga süvenev inimese tundmaõppinmine muutus üksned osaks tema universaalsest kirest: tunnetada tundmatut. Ta joonistas üles inimorganeid sellise virtuooslikkusega, mida ei suudeta järgnevatel sajanditel kuidagi moodi järele teha. Ta lahkas, et teada saada, mis oli surma põhjustanud. Kuuekümne ühe aastaselt lahkus ta Milanost. Igavene Linn Nüüd suundub Leonardo Rooma, Igavesse Linna. Paavsti noorem vend, Giuliano de' Medici, võttis Leonardo oma teenistusse ja määrast talle sama rikkaliku tasu, kui prantsuse kuningas. Roomas polnud nii palju elanikke ja ta oli Firenzest väiksem. Seal varisesid kokku antiikaja ja keskaja varemed
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 võimalusi kasutas ta endise või koguni kasvava virtuooslikkusega, kuid ekspressiivne teravus ja nurgelisus asendusid pehmema ning maalilisema, loodust jäljendavama joone- ja vormikäsitlusega. Joonis .... Eduard Viiralti "Kabaree" 1931 ja "Lamav Tiiger" 1937 5. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 5.1. Nõukogude okupatsioon 1939. aasta sügisel surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu ja 1940. aasta 17. juunil okupeeris riigi. Kunsti vallas oli okupantide esmaseks eesmärgiks kindlustada kunstnike lojaalsus ja rahustada
pöörata oma tähelepanu ka sõjalise propaganda probleemidele. Propagandas nägin ma üldse instrumenti, mida marksistlikud-sotsialistlikud organisatsioonid meisterlikult kasutavad. Ma veendusin juba ammu, et selle relva õige kasutamine on tõeline kunst ja et kodanlikud parteid ei oska peaaegu üldse seda relva kasutada. Ainult kristlik-sotsiaalne liikumine, eriti Lüegeri ajal, oskas veel mõningase virtuooslikkusega kasutada propagandavahendeid, millega olidki tagatud tema mõningad edu-sammud. Kuid alles Maailmasõja ajal sai mulle täiesti selgeks, milliseid gigantseid tulemusi võib anda õigesti seatud propa-ganda. Kahjuks tuli ka siin õppida asja tundma vastaspoole tegevuse näiteil, kuna Saksamaa töö selles vallas oli enam kui tagasihoidlik. Meil puudus peaaegu täielikult mingisugunegi valgustustöö. See torkas igale sõdurile otse silma. Minule oli see vaid veel üheks
annaabi.ee 
