Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike.
Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü- gavust, inimese enda vahekorda selle objektiga ruumilisuse mõttes jne. Tajumine loob reaalsema ,,pildi" objektidest ja maailmast.
Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü- gavust, inimese enda vahekorda selle objektiga ruumilisuse mõttes jne. Tajumine loob reaalsema ,,pildi" objektidest ja maailmast.
Tajuda kivimi sisemist ruumilist ulatust. Tunnetada kivimi osakesi samamoodi nagu astronaut tajub kosmoses Maad vaada- tes selle peal inimesi. Nii tajub inimene kivimi ruumilist sügavust. Võrdleme kahemõõtmelist pilti ja ruumilist pilti. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb 16 näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü- gavust, inimese enda vahekorda selle objektiga ruumilisuse mõttes jne. Tajumine loob reaalsema „pildi“ objektidest ja maailmast.
annaabi.ee 
