Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega. 7) Füüsiline kiht Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne. a) Rakenduskihi ja transpordikihi erinevus võrreldes võrgukihi ja allpool olevate kihtidega: Erinevus on näiteks see, et rakendus ja transpordikiht on ainult otspunktides, aga võrgukiht ja allpool olevad kihid on ka ruuterites. b) Vahe transpordikihi ühenduse ja võrgukihi tasemel virtuaalkanali vahel: Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et vahepeal keegi ei tea mis toimub, vaid see on kahe otspunkti vaheline ja võrgusõlmede vaheline kokkulepe, kus marsruut on paika pandud. Virtuaalkanali
analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell'id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orineteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3)ATM physical layer tegutseb voltide ja bitide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - ülekandekiirus on fikseeritud, andmed saadetakse püsiva voona. Analoogiline punkt-punkt ühenduse fikseeritud liinile 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, garanteeritakse teatud kanalimaht, kuid
analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell'id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orineteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3)ATM physical layer tegutseb voltide ja bitide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja
Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit’i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2) ATM layer – on ATMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell’i, mis on sama tähtis ATM võrgule nagu IP datagramm IP võrgule. Ülesandeks on transportida ATM cell’id üle võrgu luues selleks virtuaalkanali. Virtuaalkanal pole midagi muud kui virtuaalahela kanal, mis on ühendusele orienteeritud andmeedastusega, kahe punkti vahel. 3 )ATM physical layer – tegutseb voltide ja bittide tasandil ehk siis füüsilise andmeedastusega. ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul;
annaabi.ee 
