küll pikas plaanis (u 30 siiski teisaldatakse või muudetakse asukohta), kuid konkreetses konfliktis nad enda eesmärki saavutada ei suutnud. Sularahaautomaadi jätmine Virtsu alevikku mittemoraalset kahju ei toonud. See oli pigem positiivne lõpplahendus ja kasu lõikasid paljud valla elanikud. Seega oli see moraalselt õige tegu Eetiline valik · Võtta vastu lõplik otsus ( sh leida, kas on võimalus olukorra parandamiseks) Swedbank võttis lõpliku otsusena vastu jätta Virtsust sularahaautomaat teisaldamata, mis lahendas kokkuvõtlikult kogu olukorra. Suures plaanis ning kliendi vaatenurgast vaadatuna, oli see otsus parim, mis olukorra lahendas. · Leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus Kindlasti! Kui Swedbank'il ilmutab tulevikus kärbete tegemise probleem (ehk mille arvelt?), siis peaks Swedbank pigem kaaluma võimalust teha teisaldusi suuremates linnades, kus igal Statoili teenindusjaama külge on kinnitatud sularahaautomaat. Lisa 1
2. ETTEVÕTE 2.1 Ettevõtte ajalugu Abielupaar Helena ja Elmet Erik alustasid jaanalinnkasvatusega 1999.a. sügisel ja seda suurest huvist nende lennuvõimetute lindude vastu. Osaühing moodustati järgmisel aastal, kuid turismiga hakati tegelema alles 2001.aastast. 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed Jaanalinnufarm asub Muhu saarel Nautse külas Laasu talus. Mandri poolt tulles jõuab kohale, kui sõita praamiga Virtsust Kuivastusse ja siis 16 km edasi Kuressaare suunas, Nautse küla sildi juurest keerata paremale ja siis veel umbes 700 m. Saaremaa poolt tulles keerata peale Eemu tuulikut vasakule. Aadress: Nautse küla 94728, Muhu vald, Saare maakond, Eesti Telefon/Fax: +372 45 28148 Elmet Erik: +372 51 21831 Helena Erik: +372 50 34237 E-post: [email protected] 2.3 Ettevõtte tegevusalad
algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931. Tee pikkus oli 96 km. Raudtee oli kasutusel 1968.aastani ,mil see suleti. Päevakorral oli liini ümberehitamine laiarööpmeliseks, kuid see takerdus rahapuuduse tõttu ja jäi teostamata. 1931. aastal avati liin ka Tartu ja Petseri vahel. Tartu-Petseri raudtee ehitati aastatel 1927- 1931. 4. Nõukogude aegsed raudtee liinid 1940
suurele kivile ja hakanud siis kividel seistes kiva põlle või kuuehõlma korjama, et Kiidevalt Saastnasse silda ehitada. Kus küllalt vähemaid kiva koos, läinud neist silda tegema. Niihästi Ridala kui Mäemõisa kivile jäänud kivikorjaja jäljed järele. Ehitaja loopinud hulga kiva lahte silla tegemiseks, aga korraga laulnud kukk. Ehitaja pannud plehku. Sellest plehkupanekust arvatakse, et ehitaja Vanapagan olnud. Sild Virtsust Muhumaale Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt läbi väina saarele. Ta hakanud selleks kivimürakaid kokku kandma. Olles nii hulk aega kibedasti töötanud, väsinud Vanapoiss viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu ja saaremaal. Ta näinud üle väina, et vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal
Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest. Tugevat kaitseabi võimaldas neile Kübassaare 130 mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296308, 347, vt
annaabi.ee 
