Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stretokokid) hemolüütilised streptokokid Viridans grupi streptokokid S. pneumoniae Streptokokid ja nende haigused S. pyogenes (A grupp) Farüngiit Sarlakid Püodermia Erüsiipel Tselluliit Nekrotiseeruv fastsiit Streptokokiline toksilise soki sündroom Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp)
120-160 mg/d Refraktoorne astsiit (ei allu klassikalisele ravile) · Suure koguse vedeliku paratsentsees · Albumiin · Transjugulaarne intrahepaatiline portosüsteemne sunt (TIPS) · Maksa transplantatsioon Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Astsiidi tõttu hospitaliseeritud patsientidest kuni 30%, haiglas suremus 25% · Bakterite translokatsioon seedetraktist · Tekitajad: E coli ja teised Gram- seedetrakti bakterid, Gram+ Streptococcus viridans, Staphylococcus aureus, Enterococcus sp · Neutrofiile > 250/mm3 · Sümptomid: palavik, teadvusehäired, leukotsütoos, kõhuvalu või ebamugavustunne · Võib-olla asüptomaatiline · Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim · Vaariksite verejooksud profülaktika SBP vastu · Tervenenud profülaktiline AB 1x nädalas Hepatorenaalne sündroom · Raskest maksapuudulikkusest tingitud neerupuudulikkus ilma otsese neerupatoloogiata · 10% tsirroosihaigetel
Staphylococcus Peptococcus asaccharolyticus Acidaminacoccus Sarcina centriculi Sarcina Acidaminococcus fermentans Peptococcus Streptococcus salivarius Streptococcaceae Streptococcus Streptococcus faecalis Strep. sangius Strep. viridans (mitior) Strep. faecium Lactobacillacene Lactobacillus brevis Lactobacillus Lactobacillus acidophilus L. casei L. catenaforme. L. fermentum L. leichmanii. L. plantarum Leptotrichia Leptotrichia buccalis
Tegemist on lantsetikujulise diplokokiga, mis omab polüsahhariidset kihnu. Vahel võib moodustada lühikesi ahelaid. Pneumokokke isoleeritakse 10-40% tervete inimeste nina-neelust. Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S.mutans põhjustab hambakaariest. Viridans-streptokokid põhjustavad 50-70% bakteriaalse endokardiidi juhtudest, eriti kui südameklapid on eelnevalt kahjustatud – näiteks reumaatiliselt. Vahel isoleeritakse baktereemia, haavainfektsioonide, hambaabstsesside korral.
Skriinimine 35-37-nädalal. • PCR: peaaegu külvi tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Aga veel pole täielikult taadeldud, laialdaseks kasutamiseks valmis. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim. Kliinilistes uuringutes on polüvalentne vaktsiin. Riskigrupi rasedatele sünnitusaegne profülaktika penitsilliiniga, enne skriinimine ka. Bakterid mõmm :) 05/06 Viridans grupi streptokokid Üldist. Heterogeenne grupp. α-hemolüütilised, mittehemolüütilised. Söötmete suhtes nõudlikud. Koloniseerivad suuõõnt, maosooltrakti, sugukuseteid (naha rasvhapped on neile toksilised). epidemioloogia. Koloniseerivad suuõõnt, GItrakti, urogenitaaltrakti; nahka koloniseerivad harva. Virulentsus. • Orofaarünksi epiteelile kinnitumiseks pinnaproteiinid. • S
annaabi.ee 
