Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut;
Mäluhäired. Vanemas eas. EPILEPSIA epileptilisest koldest tekkinud erutusseisund ajus, mistõttu tekib kramp. ABI KRAMBI AJAL: jälgida, et ei vigastaks end, mitte kinni hoida, pea alla padi, vabastada kaelus, panna küljele, ei tohi jätta üksi, kiirabi kutsuda juhul, kui hoog on üle 10 minuti. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud Kooma. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. INSULT aju veresoone sulgumine või lõhkemine (aju mingi osa ei saa verd) Insuldi alaliigid: 1) isheemiline insult (veresoone sulgumine) 2) ajusisene hemorraagia (ajuveresoone lõhkemine) Sümptomid: * ühe kehapoole nõrkus e halvatus
Psühholoogia alused 15 Keskaju (mesencephalon) on väike piirkond silla ja vaheaju vahel, kuhu saabub nägemis- ja kuulmisinformatsioon ning kus paiknevad olulised sensomotoorse süsteemi tuumad. Retikulaarformatsioon ehk võrkstruktuur (formatio reticularis) ulatub kogu piklikajust läbi keskaju vaheajju. Tal on oluline aju aktiveerimise funktsioon virgeseisundi tagamiseks. Vaheaju Vaheaju moodustavad kaks struktuuri talamus ja hüpotalamus. Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat alanevat informatsiooni väikeajju ja piklikajju edastamiseks. Hüpotalamus paikneb talamuse all. Tema ülesandeks on keha sisekeskkonna püsivuse ehk
Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui lihtsalt virgeseisundit tagavaid põgusaid kujundeid
annaabi.ee 
