(valgus, müra, temperatuur), sotsiaalsed faktorid (öövahetusega töö), erinevad unehäired (insomnia, uneapnoe, nn rahutute jalgade sündroom jne) või koguni psüühikahäired (ärevushäire, dementsus, ajukahjustused jm). Und mõjutavad ka perioodilised muutused organismis ehk ööpäevaringsed rütmid. Need rütmid määrab ajus nn bioloogiline kell, mis näitab, kas ollakse hommikuti (lõokesetüüpi) või õhtuti (öökullitüüpi) virged. Bioloogilist kella mõjutavad aastaaja ja ööpäeva valgus ja pimedus. Kui valgust pole näha, siis enamikul inimestel omandab kell 25-tunnise rütmi. Pole siis sugugi imekspandav, et sellises asukohas nagu Eestis, kus valget aega on vähe ja kliima kah kaasa ei aita, on inimestel pidev väsimus ja kurnatus kallal! Kui aga mistahes eluperioodis jääb uneajast tugevalt puudu, võib see endaga kaasa tuua erinevaid probleeme. Magamatuse tagajärgedeks on vaimse võimekuse
päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos, vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut. Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil on lihtsam uusi asju õppida ja nad saavad kaaslastega paremini läbi (Hansson & Oscarsson, 2005). On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (99,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes ärkab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme. Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisandub kergelt ärrituvusele ning kurbus- ja
15 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson) Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. See kes pingutab aga mitte ülemäära. Esimene grupp on see es eriti ei pinguta, ja on suhtumisega, et kuidagi on vaja ära teha asjad, ja end lati alt läbi saada. need inimesed polnud piisavalt virged ega motiveeritud. Teine grupp, et tulemus on väga tähtis ona see on nende elus väga tähtis, ja sooritus pole ka väga hea. väga virged, ja väga motiveeritud, aga tulemus polnud hea sest ärevus ja stress ja see surve on liiga suured. Jõudlus langeb ja ressursid saavad otsa. Aju osa on ülekoormatud ärevuse ja erutusega. Kui aju piirkonnas muutub erutus tugevaks, hakkab ta valguma ka teistesse ajupiirkondadesse, ja seetõttu erutub ka see aju osa mis poleks pidanud erutuma.
teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik)
teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik)
annaabi.ee 
