et oma eesmärke saavutada. Teiste jaoks oli ta vahel natuke närvidelekäiv. Välimuselt oli kõhn, pikk, tõmmukas, linnunäoline, murelike kollapruunide ikoonisilmadega. Tema põhimõte oligi see, et ta pidas alati oma sõna ning ta pidi saama selle, mida ta tahtis (antud loos oli siis selleks heade hinnetega kooli lõpetamine). Väikest Vipperit mõjutavad tegelased ja kuidas nad seda teevad Esimeseks mõjutajaks oli Väikese Vipperi ema. Ta hoolis oma pojast väga ja tahtis, et ta headele hinnetele õpiks. Iseloomult oli ta natuke auahne kuid siiski hooliv. Tema mõjutas Väikest Vipperit väga. Naine päästis oma poja, kui too ennast üles puua üritas. Samuti oli ema põhjustatud ka see, et Väike Vipper kohe uuesti enesetappu ei üritanud, sest ta oli emale lubanud seda mitte teha. Ema hoolitses oma lapse eest kogu selle aja vältel, kui sai teada, et poiss ei lõpetanud heade hinnetega
visatud, kuid kooliõpetaja Lauri toetusega suutis Toots samal ajal ka paremini õppima hakata. Lauri soovitas Tootsil mitte kirjutada maha koduseid töid, vaid teha ära kasvõi pool töödest, aga ise ja hästi. Selliste soovitustega suutis Toots ka mõnda aega tundides rahulikult istuda ja üritada huvituda kasvõi mingisugusest ainest. Õnneks ei olnud Lauri ainuke , kes kadunud hinge oli nõus aitama. Oma klassikaaslase Vipperi jutu abil suutis Toots keskenduda geograafiale. Ta kuulas suure huviga, kuidas Vipper talle maade asukohtadest, maakera tiirlemisest ja suve, talve vaheldumisest rääkis. Ta sai teada palju uusi fakte, mida ta tunnis unistades kunagi tähele ei olnud pannud ega polnud tegelikult üritanud ka nendest aru saada. Tasapisi muutus Toots nahaalsest bandiidist üpris mõtlikuks ja arukaks noormeheks, kes võttis
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis
kahjulikult mulla mikrofloorale, kuna väheneb mügarbakterite õhulämmastiku sidumise aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka kobestavad mulda, muutes mulla õhurikkamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
