Näiteks vaadeldes ja pannes kirja klientide arvu, ootamisaegade ja teenindamisaegade pikkuse. Samuti mängib tähtsat rolli teenindajate ja kanalite arv, nende kvalifikatsioon ja töökogemus ning vajaminev vastaval tasemel tehniline pool, mis kõik koos kiirendavad protsessi. 3.2 Tuleb arvestada, et järjekorrateoorias põhineb suur osa juhuslikkusel ning seetõttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt olla kindel andmestikus ja tulemuslikkuses. Peab arvestama võimalike tehniliste viperustega, teenindajate/klientide tujude ja probleemidega jne. 3.3 Andmeid tuleks koguda kindlasti erinevate tööperioodide lõikes- esiteks tööpäevadel ja nädalavahetustel eraldi. Samuti pooldaksin ka tööpäevadel erinevatel lõikudel vaatlemist: 09.00-16.00 ehk enamuste inimeste tööpäev (mistõttu peaks teenindajate koormus olema väiksem) ning 16.00-19.00, kui tööpäev saab läbi ja eeldatavasti on sel ajal ka rohkem kliente. Edasi võib võtta veel 19.00-21
eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused ERI MINADE TEOORIA Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad: · Tegelik mina (milline usun end olevat) · Ideaalmina (milline tahaksin olla) · Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda)
Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini
vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini.
Enesehinnangus võivad olla mõningad aspektid, mis inimesele on olulisemad kui teised. Nt kui inimene hindab end intelligentseks, siis võivad tema enesehinnangus vähemat rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole. Kōrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kōrgeid eesmärke ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste elus juhtuvate viperustega. Madala enesehinnanguga isikud on aga pessimistlikud, elu viperused mōjuvad neile hullemini ja üldiselt ei saavuta nad ka seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Kõrge enesehinnanguga inimesed usuvad et neid saadab edu, seetõttu pabistavad nad vähem. Kuna nad pabistavad vähem ja pingutavad enam, siis saadab neid ka edu, seetõttu nende enesehinnang tõuseb veelgi. Madala enesehinnanguga inimesed oma edusse eriti ei usu, seetõttu on nende
annaabi.ee 
