mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru
haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja
valangutega. 2.2.Kuulipilduja omadused: Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal püssirohu põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka püstolkuulipildujas. 2.3.Liigitamine: Kuulipildujaid liigitatakse:
mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam
siluetti paljastava maastikuga. Kinnistage küsimustega. Varje kasutamine Selgitage ja näidake ette, kuidas kasutatakse varjet. Alati proovige leida tugi eespool olevale käele ja küünarnukkidele. Kui see ei ole võimalik, siis toetage käeselg varjele (vt joonist ?????). Kui ka see ei ole võimalik, asetage laesäär varjele ning hoidke kätt sellele nii lähedal, kui võimalik. Ärge kunagi toetage relva vintrauda kõvale alusele – see põhjustab möödalaskmist. 58 Võtke sisse eelnevalt õpetatud laskeasend ning kasutage varjet nii palju, kui võimalik. Ükskõik, millist varjet kasutate, peab alati täitma täpse laskmise nelja põhireeglit. Jälgige, et vintraua suue oleks vaba. Pidage meeles, et sihikujoon on kõrgemal kui laskejoon. Kinnistage küsimustega. Kaevikud
annaabi.ee 
