Rästaslased Käbliklased Kuldnoklased Puukoristajalased Sugukond Regulidae Sugukond Passeridae Sugukond Paridae Sugukond Oriolidae Pöialpoislased Varblaslased Tihaslased Peoleolased Sugukond Motacillidae Sugukond Laniidae Sugukond Hirundinidae Sugukond Fringillidae Västriklased Õgijalased Pääsulased Vintlased Sugukond Corvidae Vareslased Sugukond Certhiidae Porlased Sugukond Bombycillidae Siidisabalased
Õnneks segasid vahele ametivõimud ning jahipidamine on tänapäeval Kaljumäestikus väga karmilt reeglistatud. LINNUD Suurem osa Kaljumäestikus elutsevatest lindudest on rändlinnud. Mõned liigid, näiteks vindid, kes elutsevad põhjapool, tulevad siia talvituma. Teised liigid rästad, sinitihane ja koolibri, kes elavad idapoolsete nõlvade vihmametsades, veedavad siin suvekuud. Samas elavad paljud linnud, näiteks punapeatõrurähn, rabapüü, mõningad vintlased ja kakulised, Kaljumäestikus kogu aasta vältel. KALJUMÄESTIKU RAHVUSPARK Kaljumäestiku Rahvuspark asetseb Colorado osariigi põhjaosas ning paikneb 1500 km² suurusel pindalal. See on hästi säilinud looduskaunis paik, mis hõlmab ka üle saja mäetipu, mille kõrgus on enam kui 3000 m üle merepinna, ning liustikke, järvi, jõgesid ja jugasid. Metsapiir asub selles piirkonnas rohkem kui 3350 m kõrgusel üle merepinna ning suvel on rahvuspark kaetud õitsva taimevaibaga
harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae)
· nokk lühike või pikk ja tugev · halvad lendajad · tegtsevad maapinnal O värvulised passeriformes F rästaslased F puukoristajalased F tihaslaslased F käbliklased F pöialpoislased F peoleolased F kuldnoklased F varblaslased F västriklased 60 F õgijalased F vintlased F porlased F pääsulased F vareslased F siidisabalased 61 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised squamata SubO iguaanilaadsed SubO vaskussilaadsed SubO taandlased
............................................................................19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)...........................
16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida-türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) Eesti linnud Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Nendeks liikideks on eelkõige suured röövlinnud ja teised inimpelglikud liigid (merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, rabapistrik, must-toonekurg, põldvutt, rukkirääk, siniraag, hallõgija).
Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida- türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) 16.3.9. Klass Imetajad (Mammalia) Eelised: homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng. Esmaesinevad tunnused: kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad 16.3.9.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) Munejad, nisade asemel näärmeväli, sool lõpeb kloaagiga, emastel puudub tupp, termoregulatsioon puudulik
annaabi.ee 
