halba. Samas oskan ma anda väga hästi nõu, ning mul on palju tuttavaid, kes mind lähemalt teavad, ning nad usaldavad mind. Nad tihtipeale tulevad oma murega minujuurde selleks, et lihtsalt rääkida, mitte abi otsima. Sisemiselt olen ma kinnine inimene, ning mind on lihtne usaldada, sest ma oskan kuulata ja seda ka endateada hoida. Kasutatud materjalid 1. Juhan Sõerd ,,Psühholoogia kõigile" 2. Mihkel Nurm ,,Hea suhtleja on tegelikult hea kuulaja" 3. Andres Vinn, Anneli Hanson ,,Juhtimise alused" 2006 4. Aive Antsov ,,Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme." 2005 mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/.../aktiivne_kuulamine.doc 5. www.rajaleidja.ee/84482/ 6. http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.p df 7. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/NOUANNE/nouandjast_noustajaks.pdf
Niisiis sai näiteks L. Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana. Endiselt puudus moodsal kunstil dialoog ühiskonnaga laiemalt, üks esimesi näituse võimalusi selleks oli 1973 aasta Põllumajandus Instituudi ruumides toimunud Saku ´73. Üles astusid seal juba väljakujunenud kunstnikena ANK esindajad Jüri Arrak, Malle Leis, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80
4. Nagu varesed saagi kallal valjuhäälne ja vihane millegi jagamine, endale haaramine. 5. Vares vaga linnukene omakasupüüdlike plaanidega pealtnäha vaikne kalk inimene. 6. Varesejalad halb käekiri. 7. Pea nagu varesepesa juuksed sassis. 8. Varesekarva rüü tumehallid riided. q K. Ribenis Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi! Kivi külge, kännu külge, roisu külge, roika külge! Härgadega tulgu, hobustega mingu, vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Varese vigurid, Helgi Muller, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Varesed ja krants, Mild Kivikild, lk. 178
терапи/я teraapia, -, -t, ravimi/ne, -se, st, ravi, -, - глазник, -а разг. silmaarst, -i, -i, -e; син. офтальмолог, окулист окулист okulist, -i, -i, -e, silmaarst, -i, -i, -e; син. офтальмолог, разг. глазник офтальмолог oftalmoloog, -i, -i, -e, silmaarst, -i, -i, -e; син. окулист, разг. глазник прыщ, -а vinn, -i, -i, -e; vistrik, -u, -ku, -ke угорь, -ря vinn, -i, -i, -e, vistrik, -u, -ku, -ke яичко munand, -i, -it, -eid; син. семенник [семенник märksõnana puudub] 106 Terminoloogia Teises samasuunalises sõnastikus (näide 41) on üldiselt viited üsna hästi korras, kuid vastuolu leidmiseks ei kulu siiski rohkem kui tavalised paar minutit (siin lisaks sünonüümide ebaühtlasele esitusele