teinud, teebki minu arvates inimese vaimselt tugevaks. Teisalt võib inimese tugevaks teha ka julgus. Julguse all mõtlen ma oma tunnete, arvamuste ja maailmavaadete avaldamist. Suur hulk inimesi on võtnud omale sellise hoiaku, et nad ei räägi üheski asjas kaasa ning ei avalda mõtteid. Nad lähevad tihtipeale kaasa teiste inimeste mõtetega või kui ei olda rahul, siis räägitakse oma ringkonnas teisi taga. Sellest mina aru ei saa, miks nurisetakse ja vingutakse praktiliselt iga asja peale. Kõigil on õigus oma arvamust avaldada ja seisukohti põhjendada. Selliseid vingujaid on Eesti ühiskonnas suhteliselt palju, kes pole millegagi rahul. Selle põhjal ma arvangi, et nad on nõrgad. Tugev inimene julgeb enda eest seista ja oma arvamust avaldada ka siis, kui see teiste omaga ei ühti. Füüsiliselt tugevaks saada on minu arvates võimalik ainult trenni tehes. Treenimine aitab kaasa
seada endale lihtsalt eesmärke, mis ei käiks sulle üle jõu, ning mis viivad sind elus edasi. Paljud inimesed, kes on jäänud elu hammasrataste vahele on kaodanud oma elu mõtte. Seepärast ongi vaja endale iga päev sisendada, kui hästi me saame tegelikult elada ja positiivsus on kõige alus. Paljude eestlaste suur miinus ongi see, et nad näevad enda elus ainult negatiivseid asju ja vinguvad pidevalt. Kõige lihtsam näide on Eesti kliima, mille kallal pidevalt vingutakse, kui halb see on aga selle üle ei tunta üldse rõõmu, et meie riigis on neli aastaaega ja me oleme kõigega harjunud. See on fakt, mis teeb inimeste elu raskemaks. Kui ma ütleks sajale inimesele, et tegelikult on elu üpris positiivne ja hea siis olen kindel, et vähemalt üle poole neist väidaksid mulle vastu. Aga tegelikult elu on täpselt nii hea, kui sa selle enda jaoks mõtestad. Ma tean, et seda on lihtne öelda, aga kui sa oskad siis on seda ka lihtne mõelda.
Vanemad? Pigem tänane ajastu.Kõik tarbed on lihtsasti kättesaadavad. Pole enam aega, mis kunagi, see on lõppenud. Põlvkonnad on üdini rikutud. Ühiskond on ainult kaake ja alla käinud inimesi täis. Ja mispärast? Aina vähemaks jääb inimesi, kes viitsivad oma elu ning tuleviku nimel pingutada. Vabakasvatus on pigem nagu patt.Jõhker distsipliini puudus.Muidugi igaüks teab ise, kuidas oma võsukest kasvatada, aga irooniline on, et metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub? Tuleks mõelda, sügavalt, milline on meie maa 10.-20.aasta pärast, kui selline distsiplineerimatus ja mühakus jätkub? Hirmupuudus on lapsed üle käte lasknud
meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeraimine. Segamini võib ajada: Eestis teda veavalt kellegagi segi võib ajada. Kui siis ehk ainult kaugemalt mõne suure ja tumedat värvi metsseaga. Arvukus Eestis: 2001. Aastal hinnati karude arvukus Eestis 550 isendile. Kogu maailmas on neid kusagil 200 000 ringis. Eluiga: Looduses elab karu tavaliselt 20-30
Inimesed võiksid muretseda oma tervise pärast rohkem, tõuseksid nii riigi poliitilised näitajad (keskmine eluiga, HIV/AIDSi levik väheneks) kui ka turvatunne inimestes endis. Mitmel pool maailmas on praegusel hetkel majanduskriis, samuti ka Eestis. Kõikjal ajalehtedes kajastab artikleid eestlaste maksujõuetusest ja tööpuudusest, tarbekaupade hinnatõusust ja muudest sedasorti asjadest. Keegi ei mõtle sellele missugune oli elu sajand tagasi, vingutakse ainult selle kallal, et iga päevaga läheb raha kättesaadavus aina raskemaks. Kuid minu arvates pole asi üldsegi nii hull. Võtame näiteks kasvõi möödnud sajandi.Tervet maailma, seal hulgas ka Eestit, tabas kaks maailmasõda. Pea pooltel eestlastel polnud töökohti, totitu saadi kupongide alusel, kõigepealt toideti lapsi tihti enesele toitu ei jätkunudki. Esimene maailmasõda polnudki vast nii hull, kuid
rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. TOITUMINE Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda.Värskele loomale eelistab karu raibet
meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeramine. Pereelu 5 Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris-veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva
meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. Ta on (perioodiliselt) monogaamne ning jäävad sama paarilisega kokku alates paarist päevast kuni mitme nädalani. Isasloomad aga poegade hoolitsemises kaasa ei löö, seda teevad vaid emasloomad. Emasloomad võtavad vahel ka hulkuvaid poegi enda hoole alla. 4 Eluviis, käitumine
annaabi.ee 
