kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist:
Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
Nikkel Keity Vaistla 1 2 Saamislugu Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Metalli tootmine on mitmeetapiline protsess, sisaldades maagi peenestamist ja rikastamist. Väävel kõrvaldatakse peenestatud maagist kuumutamisega. Nikli eraldamiseks vasest kasutatakse nn karbonüülprotsessi, kus nikli reageerimisel vingugaasiga saadakse gaasiline Ni(CO)4, mis seejärel lagundatakse. 3 Asend perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIII rühma element. Periood: Järjekorranumber 28. Aatommass 58,69. Ni +28| 2) 16) 8) 2) 4 Omadused Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Lihtainena hõbevalge Kollaka läikega plastne metall Ta on hästi töödeldav
................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda, mis on vingugaas selle kohta erinevaid fakte, milleks seda kasutatakse ja kuidas see reageerib teiste ainetega, kuidas mõjutab see inimese tervist saab teada huvitavat ka suitsetamise kohta, kuna ka suitsetades puutub inimene kokku vingugaasiga. Igapäevaselt puutub inimene kokku autodega, ka need on süsinikoksiidiga tihedalt seotud ja sellega seoses saab teada, kas vingugaas troposfääri sattudes ka osoonikihti kahjustab ja kas see mõjutab mingil moel ülemaailmset kliimasoojenemist. 3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on
(enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval
NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle Mineraal- maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine Saamise protsess on endotermiline 1. Redutseerimine süsinikuga ja vingugaasiga - odavaim, kuid ei teki puhtaid metalle Fe3O4 + 4C ->t 3Fe + 4CO Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2. Redutseerimine vesinikuga - kallis, kuid saadakse väga puhtaid metalle WO3 + 3H2 ->t W +3H2o 3. Redutseerimine aktiivse metalliga, nt Al 3MnO2 + 4Al ->t 3Mn + 2Al2O3 4. Elektrolüüs-meetod, milles elektrienergia muudetakse keemiliseks energiaks. Redutseerija on elekter a) Sula elektrolüüdi elektrolüüs-saadakse puhtad metallid NaCl -> Na + Cl
(enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks
ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt
rasvadepoodest, millest algab ateroskleroosi teke. Sigaretisuitsus olev vingugaas vähendab südame töövõimet, muudab kopsudes oleva hemoglobiini karboksühemoglobiiniks, mis omakorda muudab südamelihase ainevahetust, takistades hapniku transporti. Tulemuseks on südamelihase hapnikunälgus. Vingugaas tõrjub hemoglobiinist kergesti välja hapniku, mis omakorda põhjustab südamekudede kahjustusi. Hemoglobiin, mis on seostunud vingugaasiga, ei ole enam võimeline südant normaalse hulga hapnikuga varustama. Vingugaas aitab ka kaasa ateroskleroosi tekkele, suurendades südame veresoonkonna sisekesta läbilaskvust. Teine suurem enneaegse surma põhjus on vähk. Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks
Peale põlemise moodustub süsihappegaas veel hingamisel, käärimis-, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Süsihappegaas on värvuseta, lõhnata ja hapuka maitsega gaas. Ei põle ega võimalda põlemist, seetõttu kasutatakse seda tulekustutites. Hapnikuvaeguses moodustub orgaaniliste ühendite ja kütuste põlemisel süsinikoksiid ehk vingugaas. Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib alati koos vingugaasiga ka teisi saadusi. Seepärast öeldakse, et ruumis on vingu. Vingu lõhna põhjustavad aga teised põlemissaadused. Vingugaas eraldub ruumi siis, kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on täielikult põlenud. Kui ahju või kamina siiber on avatud, eralduvad süsihappegaas ja vingugaas korstna kaudu. 7 Kasutatud kirjandus 1. ENE nr. 3, 1988. Tallinn Kirjastus ,,Valgus", lk. 310 2. Hergi Karik, 1991. ,,Hämmastavad ained", ,,Valgus", lk
KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks õib öelda, et põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Mis oma korda kahjustavad mitmetel erinevatel viisidel, meie vara ja tervist. Peamisteks näideteks on: - Vingugaas, mis on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, väga mürgine gaas, mis on äärmiselt ohtlik inimese tervisele - Tsüaniidiühendid, mis on vingugaasiga sarnaste omadustega, kuid imendub paremini inimese organismi, tuues kiiremini kaasa organismi kahjustusi. - Tahm, mis tekib mittetäielikult põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja selles olev niiskus kondenseeruvad. Tuues kaasa ummistunud küttekollete hävinemist ja soojustakistust. - Lendlevad osakesed, mis on tingitud mitte täielikult põlenud osakeste edasi levimisel, tekitades uusi põlenguid ning veelgi suuremat kahju.
suures pärssiv. Peamine omadus on nikotiinil sõltuvuse tekitamine. (Tigane, 2009) Pikemaajalisel suitsetamisel on võimalus, et tekib krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999) 2. Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil. Arterite märkimisväärsed kahjustused ilmnevad kaudsel suitsetajal vähem kui tunniajalisel viibimisel tubakasuitsuses keskkonnas pikema ajaperioodi vältel. (Tigane, 2009) 3. Tõrv on keemiliste ühendite segu, mis koosneb paljudest komponentidest.
Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsus- moodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdee- rivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. - 48 - 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis 2.1. Metallurgia tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaske- avade kaudu. Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning
7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad valgustus- ja insolatsioonitingimused. 7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning dusiruum(id). 7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, tervishoiuruum, riietehoiuruumid, dusiruumid. 7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris. Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis,
annaabi.ee 
